Soome alkoholimaksu tõus = uus viinaralli?

Suve jooksul on Sotsiaal- ja tervishoiu tootevalvekeskuse esindaja Lennart Wahlforsi andmetel kasvanud ka sisse toodud õlle hulk, kuid mitte nii suurel määral kui kange alkoholi hulk. Eelmisel aastal toodi Soome 22 miljonit liitrit õlut, millest 18 miljonit liitrit pärines kas laevadelt või Eestist.

„Õlle hind on kasvanud ka Eestis. Soomest saab seda ikkagi üsna soodsalt, kuigi hulgiallahindlused kadusid aasta alguses. Hinnavahe on just kangete jookide puhul suurem,“ ütles Wahlfors.

Viimati üritas Soome Eesti-suunalist viinarallit piirata 2004. aastal, enne Eesti liitumist Euroopa Liiduga. Siis alandas peaminister Matti Vanhaneni valitsus alkoholimakse, mille tulemusel hakati rohkem tarbima Soomest ostetud napsu ning suurenesid ka alkoholiga seotud probleemid. Praegu on Soomes välismaalt saabuvate reisijate toodud alkoholi osakaal umbes 15 %.

Alkoholimaksuga tegelev töörühm ei ole siiani suutnud jõuda üksmeelele alkoholimaksude tõstmises järgmisel aastal, kuna osa erakondadest pooldab seda, kuid teised tahavad enne otsustamist näha tänavust statistikat.

Maksude tõstmise vastased toovad miinustena välja viinaralli suurenemise ja salaalkoholi tarbimise kasvu. Samuti on mureks inflatsioon, mis võib alkoholi hindade kasvu tõttu kiireneda.

Alkoholimaksu tõstmise plussideks peab sotsiaal- ja terviseala uurimis- ja arenduskeskuse teadur Esa Österberg rahva tervisega seotud probleemide vähenemist ning seetõttu ka riigi väiksemaid tervishoiukulutusi. Samuti tooks alkoholimaksude suurenemine riigikassasse rohkem raha, sest Soome alkoholipoliitika ainus eesmärk ei saa tema sõnul olla tervishoid. Maksutõusust loobumist viinaralli kaotamise nimel ei pea teadur mõistlikuks.

„Maksude tõstmisest loobumine viinaralli kaotamise nimel ei ole hea, sest kõik ei käi Eestis odava joogi järel,“ ütles Österberg. Teaduri sõnul on aasta alguses toimunud maksutõus takistanud alkoholitarbimise kasvu, mis muidu oleks praegusest 2-3% kõrgem.