Väetiseplahvatus neelaks pool Koplit

Sotsiaalministeerium, kes 1998. aastal kemikaaliseaduse kokku kirjutas, väidab, et “selles osas (kes vastutuskindlustuselepinguid kontrollib – toim) on pädevam finantsinspektsioon, kes teeb järelevalvet kindlustuslepingute üle”.

Finantsinspektsiooni juhatuse liige Kaido Tropp aga tunnistab Äripäevale, et kuuleb esimest korda, justkui peaks asutus ettevõtete kohustuslikke vastutuskindlustuse lepinguid kontrollima.

Üks küsimus

Milline peaks olema kohustusliku vastutuskindlustuse ulatus ja summa, et raskeimate tagajärgedega õnnetuse kahjud hüvitada?

Argo Argel, Ergo Kindlustuse vastutuskindlustuse riskijuht:

Summa sõltub ettevõtte asukohast, tegevusvaldkonnast ja rakendatud ohutusmeetmetest. Ettevõte peab ise paika panema piirid, millises ulatuses ta riskidega toime tuleb ja millises ulatuses soovib neid kindlustusfirmaga jagada. Selts aitab riske kaardistada, kuid lõpliku otsuse summa kohta teeb ettevõte. Samas, kui seadusest tulenev ettekirjutus ei määratle piisavalt vajalikku vastutuskindlustuse ulatust ja sisu, siis ei saa ettevõttele midagi ette heita. Siinkohal peaks seaduseloojad peeglisse vaatama.

Millistel tingimustel kohustusliku vastutuskindlustuse leping sõlmitakse?

Marko Kasur, If Eesti Kindlustuse vastutuskindlustuse riskijuht:

Kindlustustegevuse seaduse § 9 järgi tuleb kohustusliku kindlustuse kehtestamisel sätestada seadusega muu hulgas ka kindlustussumma, kemikaaliseaduses seda märgitud ei ole. Iga kohustusliku vastutuskindlustuse lepinguna esitatud leping ei pruugi üldse kokku sobida eesmärkidega, mis peaksid sellele kehtima, ja seda mitte ainult lepingu kindlustussumma osas. Kindlustusandja ei saa firmale teha ettekirjutusi kindlustussumma valikul. Küll saab kindlustusandja juhtida tähelepanu olulisele ja anda soovitusi lepingu koostamisel.