Jurist: saneerimisseadus tuleks kähku käivitada

"Elu näitab, et pärast pankrotimenetluse algatamist ei ole ettevõtte töö jätkamine või selle taaskäivitamine enam praktiliselt võimalik. Seda kasvõi juba põhjusel, et pankrotistunud ettevõttele ei anta krediiti, tarnita kaupu ega esitata tellimusi. Seetõttu on väga oluline – ja seda näitab ka maailma praktika – kas saneeritakse pankrotistunud ettevõtet või viiakse saneerimine läbi pankrotisituatsiooni vältimiseks," arutles ta. "Eesti seadused sellist ennetavat saneerimist hetkel läbi viia ei võimalda, kuna see eeldab kokkulepet kõigi võlausaldajatega, kellest igaüks võib igal hetkel, ning ka suhteliselt väikest nõuet omades pankrotiavalduse esitada ning sellega saneerimine reeglina ka lõpeb."

Käerdi lisas: "Saneerimisseadus selle kavandatud kujul peaks käivituma enne, kui ettevõtja muutub maksejõuetuks ja algatatakse pankrotimenetlus. See peaks andma ettevõtjale viimase võimaluse säilitada kontroll ettevõtte üle, restruktureerida oma võlad ning vältida ähvardavat pankroti- või täitemenetlust, millest võidavad üksnes tagatisi omavad võlausaldajad."

Käerdi sõnul peab saneerimisseadus andma makseraskuste ohus olevale ettevõttele lisaaega oma tegevuse ümberkorraldamiseks ning tugevdama tema positsiooni läbirääkimistel võlausaldajatega, välistades täite- või pankrotimenetluse algatamise saneerimiskava üle peetavate läbirääkimiste ajaks.

Samuti on oluline, et saneerimist plaaniv ettevõtja pääseks pankrotist ning oma kava ellu viima võlausaldajate enamiku toel, mitte üksnes iga viimase kui võlausaldaja nõusolekul, mida praegune seadus eeldab.

Majanduslikult põhjendatud saneerimiskava olemasolu korral muutuks saneerimine väljaspool pankrotiprotsessi märksa tõenäolisemaks, märkis Käerdi ja lisas: "See oleks nii saneerimist vajava ettevõtja, tema võlausaldajate kui ka avalikkuse huvides."