Kriis ootab Ansipilt tegusid

Tööandjate keskliidu juht Tarmo Kriis ütles intervjuus Äripäevale, et valitsus on majandusküsimustega seni tegelenud paljuski teoreetilises plaanis, ettevõtlusorganisatsioonid loodavad aga riigist partnerit, kes majanduse konkreetsete meetmetega ja tegudega uuesti tõusule aitaks.

Milline on järgmise aasta riigieelarve koostamise jooksul olnud riigi ja ettevõtjate vaheline dialoog?

Tagasihoidlik, eriti viimasel ajal, mil valitsuserakondadelt on tulnud ridamisi maksude tõstmise ettepanekuid. Ettevõtjad on ka eelnevatel aastatel aktiivselt sõna võtnud, kuid paljud ettepanekud on jäetud lahenduseta või lükatud tulevikku. Näiteks meie ühistranspordipoliitika ja sellega justkui paratamatult kaasnevad hiigeldotatsioonid. Juba aastaid on valitsenud mentaliteet, et las mõisa köis lohiseb. Nüüd, kus raha enam peale ei tule, on lahendamata probleemid muutunud ühiskondlikult eriti teravaks. Lahendusi on üritanud välja pakkuda nii Autoettevõtete Liit kui ka teised osalised, kuid ikka on üritatud leida argumente, miks asjaga mitte tegeleda. Näen just riigi ja erialaliitude koostöö juures kõige suuremat probleemi.

Milliseid välja käidud maksumuudatusi toetate, millistele olete kindlalt vastu?Mis puudutab käibemaksuerisuste mõneprotsendilist nihutamist, ja see on viimane väljapääs, siis siin võib läbi rääkida, kuigi peab jälgima, et see ei kahjustaks eksportivat majandust. Tulumaksu langetamise edasilükkamises pole ka suurt traagikat. Aga need on laias laastus ka kaks kohta, kus me rohkem järeleandmisi ei soovi teha.

Mis puudutab uute maksude kehtestamist või muul moel tulude suurendamist, siis sellele oleme absoluutselt vastu. Kui on mõned miljardid puudu, võiksid eelkõige paremerakonnad peeglisse vaadata ning küsida, kas viimasel tunnil valimislubaduste ümber kemplemine on ikka riigi arengu seisukohalt mõistlik. Usun, et lahendused on olemas, aga pooled lihtsalt ei soovi kokkuleppele jõuda.

Kuidas suhtute peaministri ideesse tõsta gaasiaktsiisi?

Ettevõtjaid puudutab ressursimaksude tõus väga otseselt, sealhulgas keskkonnatasude kavandatav tõus. Gaasiaktsiis puudutab suurt osa töötlevast tööstusest ja põllumajandusest.

Samuti mõjutab see ju kohe inflatsiooni. Kui praegu on veel mingi šanss, et inflatsioon võiks järgmisel aastal taltuda ja juhul, kui me suudame mõistlikku eelarvepoliitikat hoida, võiksime eurole nelja-viie aasta pärast eurole üle minna, siis iga aktsiisi tõus lükkab seda protsessi edasi. Loodan, et gaasiaktsiisi tõstmist siiski väga tõsiselt ei kaaluta ja tegemist on pigem poliitilise kauplemiskohaga.

Ivari Padar ei välistanud võimalust, et tuleb puudujäägiga eelarve. Kui suur katastroof see oleks?Raske hinnata. Ilmselt tuleb juba see aasta kerge miinusega. Ka lähiaastail tuleb suure tõenäosusega arvestada tulude alalaekumisega. Valitsuse prognoosid on tasakaalus eelarveni jõudmiseks selgelt liiga optimistlikud. Pikemas perspektiivis sõltub eelarve tasakaal sellest, milliseid muudatusi me suudame piisavalt kiiresti algatada, et valitsussektori eelarvepositsioon ei halveneks dramaatiliselt.

Võtmesõna võiks siin olla ehk haldusreform ja sotsiaaltoetuste vähendamine, mis on viimastel aastatel kerkinud kui pärmitainas. Loota, et mitte midagi tehes riigi reservid üle kolme-nelja aasta vastu peavad, ei ole ka põhjust. Sihtotstarbelised reservid on enamasti ette ära jaotatud ja vaba reservi väga palju pole. Ei ole nõus, et loobume eelarve tasakaalust ja võtame raha valimislubaduste katmiseks reservist. Kui eelarve puudujääk väga suureks kasvab, lükkab see ülemineku eurole määramatusse tulevikku.

Kriis ootab Ansipilt tegusid

Seotud lood

Hetkel kuum

Hetkel kuum

Podcastid

Enimloetud

Viimased uudised