- OMX Baltic0,74%323,32
- OMX Riga−0,51%966,46
- OMX Tallinn1,38%2 279,29
- OMX Vilnius0,13%1 514,23
- S&P 5000,58%7 757,17
- DOW 300,69%52 856,09
- Nasdaq 1,05%26 702,86
- FTSE 1000,19%10 752,88
- Nikkei 2250,85%64 621,24
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,19
- EUR/RUB0,00%92,21
- OMX Baltic0,74%323,32
- OMX Riga−0,51%966,46
- OMX Tallinn1,38%2 279,29
- OMX Vilnius0,13%1 514,23
- S&P 5000,58%7 757,17
- DOW 300,69%52 856,09
- Nasdaq 1,05%26 702,86
- FTSE 1000,19%10 752,88
- Nikkei 2250,85%64 621,24
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,19
- EUR/RUB0,00%92,21
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Biokütuste tootjatel pole kindlust – EL kõhkleb oma sihtides
Euroopa Parlamendi tööstuskomisjon kinnitas
eile küll eesmärgi, et aastaks 2020 peaks Euroopa Liidus 10% transpordikütusest
moodustama taastuvatest allikatest toodetud kütused, kuid lisas juurde rea
ettepanekuid, mis tootjate jaoks investeerimiskindlust vähendavad.
Sellise sihi, 10% aastaks 2020, seadsid ELi valitusjuhid aasta tagasi, kui veel valitses optimism, et biokütuste näol on fossiilsetele kütustele leitud keskkonnasõbralik alternatiiv. Seda usku on tänaseks uuristanud mitmete teadlaste väited ning maailma tabanud toidukaupade hinnašokk, kus oma osa olla ka toidukultuuride „autodele söötmises“.
Parlamendi komisjon pani ette võtta eesmärgiks, et aastaks 2015 peaks 5% transpordikütusest moodustama taastuvatest allikatest toodetud kütus. Sellest vähemalt viiendiku peab moodustama sellisest toormest toodetud kütus, mis ei konkureeri otseselt söögi- ja söödakultuuridega. Toormeks oleks jäätmed, toiduks mittekõlbulikud kultuurid, vetikad … jms.
Ülejäänud neli viiendikku ehk 4% transpordikütustest moodustaksid traditsioonilisest toormest (raps, suhkruroog, teravili jms) valmistatud biokütused. Selline „lagi“ tähendaks siin paraku stagnatsiooni, sest juba praegu on n.ö esimese põlvkonna biokütuste osakaal 3% turust, vahendas agentuur Bloomberg Euroopa bioetanooli tootjate assotsiatsiooni kriitikat.
Teiseks: aastaks 2020 peaks taastuvatest allikatest toodetud kütuse osakaal transpordis kasvama 10%le, kuid parlamendi tööstuskomisjon tahab siia lisada klausli, et vähemalt 40% sellest moodustaksid nn teise põlvkonna (ehk mitte toiduks sobivast toormest) valmistatud biokütused. Ning et aastal 2014 toimuks eesmärgi ümbervaatamine – kas see on teostatav. Euroopa bioetanooli tootjate assotsiatsiooni hinnangul õõnestab see tootjate kindlust investeerimisotsuste tegemisel.
„Me peaksime jääma esialgse eesmärgi juurde,“ ütles palmiõlist, rapsist ja loomsetest rasvadest biodiislikütust tootva Neste Oili asepresident Simo Honkanen ajalehele International Herald Tribune. „Euroopa biodiislitööstusele on vähemalt üks või kaks kümnendit vaja stabiilset arengukeskkonda.“
Euroopa Parlament lükkas biokütuste teemas tagasikäigu sisse suvel, kui eesmärkide ülevaatamist hakkas nõudma keskkonnaasjade komisjon. Ka seal rõhutati, et transpordis peaks kasutama sellisest toormest valmistatud biokütust, mis toidukultuuridega ei konkureeri.
Kõik need ettepanekud peavad kinnitama Euroopa Parlament ja ELi valitsusjuhid ning need on osa ELi kliima ja energiapaketist, mille eesmärk on aastaks 2020 kliima soojenemist põhjustavaid heitmeid 20% vähendada.
Biodiislikütuse tootjatele on EL täna suurim turg – aastane tarbimine on ca 7 miljonit tonni.
Seotud lood
Hetkel kuum
Hetkel kuum
- ST
Eesti investorid märkisid üle kolmandiku võlakirjadest
Podcastid
Kursuse maht 72 akadeemilist tundi (jaotatud 4-le päevale), millest 32 ak h on auditoorne õpe ja 40 ak h iseseisev õpe.
Enimloetud
5
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele