Balti regiooni majandus jahtub

Tarbimine ei kasva, investeeringud lükatakse edasi ning olukord tööturul halveneb. Majandus hangub. Reaalpalk ei kasva tuleval aastal Eestis üldse või isegi kahaneb, prognoosib pank.

Ja enne 2012. aastat siinmail eurost unistada oleks liialt optimistlik, ehkki inflatsioon on alanemas. Eesti jooksevkonto defitsiit on alanenud umbes 10%-le, kuid paraku mitte niivõrd ekspordi tugevusest kui impordi kiiremast vähenemisest.

Lätis tuleb rängem langus tuleval aastal, prognoosib Swedbank. Suurimate riskikohtadena toob pank välja tööpuuduse võimaliku järsu kasvu ning Läti kaupade konkurentsivõime vähenemise. Ka palkade kiire kasv pole Lätis veel pidama saanud.

Eile alandas reitinguagentuur Moody's Läti võlakohustuste reitinguväljavaated stabiilselt negatiivseks, põhjendades seda kiire majanduskasvu järsu pidurdumisega, mis seab ohtu valitsuse finantsid. Riskikoht on ka välisraha sissevoolu pidurdumine, mis halvab pankade laenutegevuse.

Nii ei ole ka Läti jooksevkonto defitsiidi vähenemine 2006. a 27%-lt SKPst praeguseks 16%-le mitte niivõrd tugevuse näitaja, kui hoopis märk kodumaise nõudluse nõrkusest ja välisinvesteeringute kokkukuivamisest, kommenteeris Moody'se vanemanalüütik Kenneth Orchard.

Vähem dramaatiline on majanduse vähikäik Leedus. Kuid sealgi pole ekspordist erilist tuge loota - 60% sellest läheb Euroopa Liitu ning viiendik Eestisse ja Lätisse. Kiire palgakasv ja aeglane tootlikkuse tõus õõnestab konkurentsivõimet. Ekspordi kasvu Ukrainasse ja Venemaale mõjutavad poliitilised tegurid.

Kogu regioonile prognoosib Swedbank tänavu majanduskasvu aeglustumist 2007. aasta 3,6%-lt tuleval aastal vaid 1,4%-le. Kiireimat kasvu on oodata Venemaal (6,5%), Ukrainas (5,0%) ja Poolas (4,6%).

Swedbanki juht Jan Lidén kinnitas eile agentuurile Reuters, et jääb kindlaks panga senisele prognoosile.