Vene erainvestor hoiab raha Eesti pankades

Kui tugevasti Venemaa finantssüsteem on seotud Läänega ja kuidas see mõju avaldab, saame teada alles aasta pärast, rääkis Košelev ja selgitas, et 90ndate aastate algul hakkas Venemaa integreerumine tsiviliseeritud maailma ehk Läänega sel teel, et venelased viisid kapitali Lääne pankadesse, ka Hansapanka ja Forekspanka. Osalt põgeneti niimoodi rubla devalveerimise eest. See andis hiljem võimaluse finantsvarasid kordades odavamalt osta.

2002.-2003. aastal hakkasid Vene metallurgiasektori firmad ostma varasid välismaale, hiljem järgnes nende eeskujule Vene kütusetööstus. „Et Lääne finantskriis imporditi Venemaale, ei ole päris õige,“ ütles investor. „Putin ja teised poliitikategijad on aastaid rääkinud Vene kriisi ohust – näiteks kinnisvaraturul ja mujalgi.“

Košelev ütles, et Venemaal on kolme tüüpi ettevõtjatest investorid – suured, keskmised ja väikesed. Riik suhtub neisse erinevalt. Suurtega teeb valitsus koostööd, kohtutakse, arutatakse asju. Ametivõimud ei kiusa neid, nende ettevõtetelt laekuvad suured maksud riigikassasse. Keskmise suurusega ettevõtted, kelle käive on 10-100 miljonit, on suure riski tsoonis. Neil võivad olla kahtlased äripartnerid. Ametivõimud suurt midagi ei tee, kuid ohuallikas on kõikvõimalikud erimajandustsoonid. Väikene äri, see pigem kahaneb, kuna juba firmade registreerimisel ja tegutsemisel on palju bürokraatiat. Väikeettevõtlus pigem hävib, kui seda tekib juurde. Äri ajamiseks kasutatakse pigem mittetulundusühinguid ja muid organisatsioone, rääkis Vene taustaga investor.