Advokatuur: kiirlaenude tõttu ei peaks lõhkuma õiguskorra vundamenti

Eesti Advokatuur leiab, et piisab võlaõigusseaduse § 403 lg 3 p 1 ja 2 kehtetuks tunnistamisest, mille tulemusel kiirlaenudele kohaldatakse tarbijakrediidi sätteid. Tsiviilseadustiku üldosa seaduses tehtavad muudatused on üleliigsed ja põhjendamatud.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) parandamine eelnõus sätestatud moel kahjustab oluliselt õiguskindlust, sest tehingute tühisuse risk on tähtajatu. Senine kord on palju loogilisem. Isik, kes pacta sunt servanda põhimõttest kõrvale kaldudes tahab tehingust vabaneda, peab seda ise nõudma. Teatud aja möödudes peaks olema kindlus, et tehing jääb kehtima. Näiteks, kui keegi tahab teisele isikule midagi soodsa hinnaga müüa, siis miks ostjale peab lõputult jääma risk, et äkki müüja pärast väidab, et müüs mingi erakorralise vajaduse tõttu ja tehing on tühine.

Veel põhjendamatum on seda loogikat kohaldada juriidiliste isikute puhul. Teatavasti kiirlaene juriidilistele isikutele üldse ei väljastata, vaid ainult füüsilistele. Kindlasti tuleks sätte kohaldatavust piirata üksnes ja ainult füüsilistele isikutele ning ainult tarbijalepingute kontekstis. TsÜSi parandus on seoses VÕSi muutmisega üleliigne kiirlaenude osas, samas tekitab lõputu hulga probleeme kõikide teiste tehingute jaoks.

TsÜS kui tsiviilõiguse aluspõhimõtteid sisaldav akt peaks olema stabiilne ning kiirlaenude probleemi tõttu ei peaks minema õiguskorra vundamendi kallale.