Elektrituru võtmeküsimused

Avanevad elektriturud, ELi kliimapoliitika muutused ja energiajulgeoleku olulisuse tõus mõjutavad ka Eesti energiapoliitilisi otsuseid järgneva 15 aasta jooksul. Pakun omalt poolt kaks esimest otsustuskohta.

Esimene küsimus: millised uued elektrijaamad ehitada? Milline peaks olema Eesti elektrivarustus aastal 2025? Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on elektrimajanduse arengukava tööversioonis pakkunud välja, et see oleks mitmekesine, keskkonnasõbralikum ja vähemõjutatav.

Eestis võiks selleks ajaks olla ligi 600 MW tuumajaam ja ligi 300 MW koostootmisjaamasid erinevatel kütustel, mis kataksid pideva elektrinõudluse. Nendega koos töötaks ka ligi 1000 MW põlevkivil ja hakkpuidul töötavaid keevkihtplokke Narvas, mille põletamisel eralduvaid CO2 heitmeid seotaks suures osas põlevkivituhaga. Lisaks sellele peaks olema ligi 800 MW tuulikuid ja neid tasakaalustavad võimsused. Suurt osa Eesti elektrist võiks uute ühenduste kaudu eksportida Põhjamaadesse ja Poola.