Tekkimas on sularahamull

Üksikule Eesti kinnisvaraturul investeerijale võis vara soetamine tunduda loogilisena. Ent mis on loogiline üksikisiku tasandil, võib ühistasandil olla ebaloogiline. Samal ajal ostsid kinnisvara paljud, mis tõstis hinnataseme liiga kõrgele. Inimestel polnud aimugi, milline võiks olla õige hinnatase, mõeldi vaid, et hind tõuseb, sest nõudlus on kõrge. Nii loodigi hinnamull.

Ehk vaetakse enda investeeringuid, kuid ei suudeta hoomata ühiskäitumise põhjustatud hinnatõusu. Sellest vaatenurgast hinnates on varahinnad otsekui püramiidskeem. Kes kõige varem turutrendi ära tabavad, need võidavad kõige rohkem.

Millised võiksid olla praegused hinnamullid? Maailma turgudel eelistatakse viimasel ajal sularaha ja sellega võrdväärseid vahendeid. Sularahanõudlus on olnud röögatu, eelistatuim on olnud USA dollar. Kõigi varade hinnad on langenud võrreldes sularahaga, st võrreldes reaalvaraga on sularaha muutunud kallimaks. Samas ei oska keegi hinnata, kas sularaha hind on praegu kõrge või madal.

Võib järeldada, et tekkimas on negatiivne varahinnabuum ehk sularahamull. Kuid kui sularahainvestorid kord mõistavad, et nad istuvad tohutu hulga ühetaolise vara otsas, siis võib turu suhtumine sularahasse muutuda 180 kraadi ning deflatsioon asendub inflatsiooniga.

Praegu laenab Euroopa keskpank Euroopa pankadele iganädalasteks repotehinguteks piiramatul hulgal sularaha 3,75protsendilise intressiga. Eestis on tähelepanuväärne, et sellise stabiilse rahakäivet tootva firma nagu Eesti Telekomi aktsia näitab 20protsendilist tootlust. Venemaal, kus aktsiturg on tippaegadega võrreldes langenud ligi 80 protsenti, hoiavad inimesed sukasääres USA dollarit.

Kui praegu on tegu rahabuumiga, siis varem või hiljem põhjustab see vara- ja tarbijahindade tõusu, ja sellega taastub suuresti ka aktsiaturg.