Rootsi majandusprognoosid järjest süngemad

„Globaalne finantskriis pidurdab kasvu ja süvendab langust," ütles Borg. "Rootsi jaoks on olukord tõsine. Väliskaubandus on viimase 30 aasta ühes kõige järsemas languses ning meie oleme maailmas üks enim ekspordist sõltuvaid riike,“ ütles Anders Borg.

Lisaks ekspordile on Rootsi esirinnas kõrge maksukoormuse ja suure avaliku sektoriga, mis on samuti murettekitav kombinatsioon ajal, mil nõudlus välisturgudel väheneb. Suurte koondamistega – üksi oktoobris said 8000 inimest koondamisteate - vähenevad maksutulud, riigi kulutused aga suurenevad. Borgi sõnul pole nii suuri koondamisi olnud 90nendate aastate alguse kriisist saadik.

Rootsi tööandjate organisatsioon Svenskt Näringsliv prognoosib Rootsis ligi 100 000 töökoha kadumist ning kutsub valitsust üles teiste riikide eeskujul majandust stimuleerima.

Maksukärbete ja infrastruktuuri investeeringutega võiks valitsus aastas majandusse süstida 30-40 miljardit Rootsi krooni, leiavad tööandjad. Samuti tuleks paindlikumaks muuta Rootsi tööturu seadused.

Riigi abi nõuavad ka Rootsi ametiühingud, kuid seda pigem raskustes tööstusharude toetamiseks.

Rootsi valitsus on tuleva aasta eelarves juba plaaninud maksukärpeid ja avaliku sektori kulutuste kasvu ning defitsiiti Borg eelarvet lasta ei taha.

Terava kriitika pälvisid rahandusministrilt taas kord Rootsi pangad, mis pole ilmutanud „ühiskondlikku vastutustunnet“ ning mis „kägistavad“ majandust kõrgete intressidega. Vaid Swedbank on liitunud valitsuse abipaketiga, mis peaks aitama laenuraha hinda langetada nii pankadele kui nende klientidele. Kui pangad vabatahtlikult ei liitu, kasutab valitsus „karmimaid abinõusid“, ähvardas Borg.

Abi loodab Rootsi valitsus ka keskpangalt. Valitsuse musta stsenaariumi järgi alaneb keskpanga repointress tänaselt 3,75 protsendilt tuleva aasta lõpuks 2,25 protsendile. Vähem sünge prognoosi järgi 2,75%le.