Padar: mõistlikel tingimustel laenamine oleks jätkusuutlikum kui reservide kasutamine

Kindlasti ei saa siin aga olla küsimuseks jooksvate kulude katmine laenu arvelt, sest Eesti riik suudab väga hästi oma jooksvad kulud katta laekuvatest tuludest. Siin saab küsimuseks olla näiteks konkreetsete investeeringute finantseerimine ja mõne suurema projekti tarbeks laenamine. Sel moel aitaks riik veelgi enam kaasa majanduse elavdamisele, ent siht eurotsooniga liitumisel oleks jätkuvalt silme ees ning mustadeks päevadeks kogutud tagavara taskus.

Tänasel päeval on meil Euroopa Liidu kõige väiksem võlg ning Maastrichti kriteeriumide täitmisel lisavõlakohustuste võtmine meid ei sega. Koos majandustsükli langusfaasiga on alanemas ka inflatsioon, mis on senini olnud meie problemaatiline koht eurole üleminemise kriteeriumide täitmisel. Kindlasti peame aga hoolega silma peal hoidma valitsussektori eelarve defitsiidi 3% piires hoidmisel ning tuleva aasta eelarvet tuleb finantseerimisallikast olenemata justnimelt selle pilguga vaadata.

Kahtlemata on tegemist praegu ideetasandil välja käidud variandiga, mis vajab edasist analüüsi spetsialistide poolt ning arutamist ka valitsuses - hommepäev me laenu võtma ei lähe. Laenu võtmine pole naljaasi ning millisel juhul oleks tegu hea lahendusega, vajab veel analüüsimist - millise projekti puhul võiks laenuvõtmist üleüldse kaaluda ning millistel tingimustel me selle laenu võiks saada."