ELi majandus vajab toetust

Komisjoni soovituste hulgas on ettepanek ettepoole tuua riiklikke investeerimisprojekte, mis annaks väikefirmadele tööd ja väldiks pankrotte, kergendada tööjõu maksustamist ning suunata käibemaksu kärbetega üleminekut keskkonnasäästlikule tehnoloogiale. Samuti tahab komisjon kiirenda ELi abirahade kasutamist, lihtsustades abi taotlemise bürokraatiat.

Igasugune abi eelarvest peab olema liikmesriikide vahel koordineeritud, kiire, efektiivne ning kindlasti ajutine, toonitab komisjon. Perspektiivis peavad ELi riikide eelarved jälle tasakaalu saama.

Paketi maht selgub täna. Saksa majandusministri Michael Glosi nimetatud summat, 130 miljardit eurot, mis vastab 1 protsendile ELi SKPst, pole Brüssel kinnitanud. Lõpliku otsuse teevad ELi valitsusjuhid detsembris ülemkogul.

Kivine usub, et kui tingimuseks jääb 1 protsent riigi SKPst, on Eesti selle võrra juba oma eelarvepositsiooni majanduse ergutamiseks järele andnud: 2,7 protsendiga ülejäägis eelarvest on saanud 1,5-1,9protsendilise defitsiidiga eelarve. Lubatud 3 protsendi piiri SKPst ei saa Eesti ületada, ehkki euroala liikmetele võimaldavad reeglid "erakorralises" majandusolukorras ka normidest hälbida. "Kuna Eesti on ERM2 liige kindla eesmärgiga eurole üle minna, siis meie liikumisruum on võrratult väiksem," ütles Kivine.

Riikide majandustsüklid ja vajadused on erinevad. "Komisjoni pakett on pigem heade ideede kogumik, mida riigid peavad kaaluma läbi enda eesmärkide ning majanduse olukorra prisma," ütles Kivine.