- OMX Baltic0,74%323,32
- OMX Riga−0,51%966,46
- OMX Tallinn1,38%2 279,29
- OMX Vilnius0,13%1 514,23
- S&P 5000,58%7 757,17
- DOW 300,69%52 856,09
- Nasdaq 1,05%26 702,86
- FTSE 1000,19%10 752,88
- Nikkei 225−2,03%63 307,53
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,19
- EUR/RUB0,00%91,53
- OMX Baltic0,74%323,32
- OMX Riga−0,51%966,46
- OMX Tallinn1,38%2 279,29
- OMX Vilnius0,13%1 514,23
- S&P 5000,58%7 757,17
- DOW 300,69%52 856,09
- Nasdaq 1,05%26 702,86
- FTSE 1000,19%10 752,88
- Nikkei 225−2,03%63 307,53
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,19
- EUR/RUB0,00%91,53
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Swedbanki riskistsenaarium Balti riikides
Eile avalikustatud emissiooniprospektis
tõstab Swedbank esile mitmeid Balti riikidega seotud ja kasvavaid riske,
nimetades ka devalveerimisvõimalust ja laenukahjumite arvatust kiiremat
kasvu.
Pank märgib, et pikaajalise majanduslanguse risk Balti riikides on ülemaailmse finantskriisi ja Euroopa majandusolukorra halvenemise tõttu kasvanud, mis ei jää negatiivselt mõjutamata Swedbanki kui regiooni suurimat finantsasutust.
Ehkki disproportsioonid majanduses on hakanud tasanema, riskib jooksevkonto defitsiit jätkuvalt kõrgeks jääda, mis tähendab Balti riikidele finantsraskuste jätkumist. Majanduskasvu aeglustumine riskib kasvatada eelarvedefitsiiti, mis koos jätkuvalt kõrge inflatsiooniga võib edasi lükata eurole ülemineku, hoiatab Swedbank.
Majanduslanguse ja suurte disproportsioonide tõttu majanduses püsib ka devalveerimisrisk, märgib pank. Devalveerimine tooks veelgi kiirema inflatsiooni ja rängema majanduskriisi. Kuna suur osa laenudest on eurodes, mõjutaks devalveerimine negatiivselt finants- ja kinnisvaraturge, mis omakorda mõjutaks negatiivselt Swedbanki tegevust nii Balti riikides kui kontserni tasandil, märgib pank.
Swedbank hoiatab, et Balti riikide majandusolukorra halvenedes võivad laenukahjumid kasvada seni arvatust suuremaks. Aasta esimese üheksa kuuga olid panga neto laenukahjumid Balti riikidest 823 miljonit Rootsi krooni ehk 0,62% portfellist võrreldes 334 miljoni Rootsi krooniga läinud aasta samal perioodil, mil laenukahjumite osakaal oli 0,35%. Varem on Swedbank prognoosinud laenukahjumiteks Balti riikidest kuni 1,2% portfellist, kuid möönab nüüd prospektis, et „ei saa kinnitada, et 2009. a laenukahjumid ei tule varem öeldust oluliselt suuremad“. Pank nimetab ka laenude tagatisvara väärtuse vähenemist, kuna kinnisvara hinnad langevad ja turud on ebalikviidsed.
Swedbank tõstab esile ka valuutariski, kuna suur osa Balti riikidesse antud laenudest on eurodes. Devalveerimine muudaks selliste laenude tagasimaksmise raskemaks, mis tähendab pangale laenukahjumite kasvu.
2008. aasta üheksa esimese kuuga sai Swedbank Balti riikidest 32% oma kasumist.
Swedbanki ohustavate muude riskide seas nimetab pank võimalikke probleeme raha hankimisel, kuna olukord maailma finantsturgudel on jätkuvalt keeruline, Swedbanki reitingute alanemist, kuna kolm agentuuri on reitinguväljavaate muutnud negatiivseks, probleeme USA pankrotistunud investeerimispangaga Lehman Brothers seotud varadega, jm.
Hetkel kuum
Hetkel kuum
Podcastid
Kursuse maht 72 akadeemilist tundi (jaotatud 4-le päevale), millest 32 ak h on auditoorne õpe ja 40 ak h iseseisev õpe.
Enimloetud
1
3
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele