Pensionifondid selgitavad räsitud väljanägemist

Ka SEB Progressiivse Pensionifondi juht Vahur Madisson juhtis tähelepanu aktsiatega kaasnenud ebameeldivustele. Väikseimad kaotused olid USA turul (-40%) ja suurimad vene turul (-72%). Madisson märkis, et eelmine aasta osutus erakordseks ka seetõttu, et tavaliselt turvaliseks peetud varaklasside väärtus langes oluliselt. Jutt käib ettevõtete võlakirjadest ja reaalse rahavooga kinnisvarast. Hind kasvas ainult valitsusvõlakirjadel.

Madisson oletas, et ka sel aastal püsivad finantsturud heitlikena ja võib esineda väga suuri hinnakõikumisi. Seetõttu püüab pensionifond olla strateegiliselt paindlikum ja eelistada investeerimist likviidsematesse turuinstrumentidesse.

Pensionifondide aktsiate ja võlakirjade osakaal võib aasta jooksul märkimisväärselt kõikuda, kuid aasta keskmisena ei kaldu see kõrvale konkreetse pensionifondi investeerimispoliitikas sätestatud raamidest, mis Progressiivse pensionifondi puhul on kuni 50% aktsiainvesteeringuid, ütles Madisson. Hetkel eelistab fond raha paigutada arenenud maade ja eelkõige USA turgudele, sest need on ohutumad.

Sarnasest strateegiast juhindub praegu ka Hansa Pensionifond K3. Tamla sõnul väldivad nad riskantseid paigutusi, ei seo end vähelikviidse varaga, näiteks kinnisvarafondidega. Panus tehakse likviidsetel arenenud maade aktsiaturgudel (USA, Lääne-Euroopa, Jaapan) kaubeldavatele kõrge reitinguga korporatiivsetele võlakirjadele. Tamla märkis ühtlasi, et pensionifondi portfellis on aktsiaid nüüd alla 40%.

Väljavaadete koha pealt oli Tamla küllaltki optimistlik, ehkki ta ei oota aktsiaturgude kiiret ja tugevat tõusu. Mehe hinnangul võivad indeksid küll tugevalt kõikuda, kuid üsna peagi liiguvad nad edasi horisontaalses suunas. Võlakirjade hind taastub aga kõige kiiremini.