Rootsi pangad võivad vajada rahasüsti

Värskes analüüsis visandab Šveitsi pank UBS stsenaariumi, kus Põhjala pangad võivad vajada uut kapitali isegi kuni 125 miljardit Rootsi krooni.

„Täna on Põhjala pangad üldiselt paremini kapitaliseeritud kui Euroopas keskmiselt. Kuid olukord võib oluliselt halveneda, nii et paljud Euroopa pangad, sealhulgas Põhjala pangad, vajavad lisakapitali,“ ütles lehele UBSi analüütik Andreas Håkansson.

Taolise stsenaariumi korral kasvavad laenukahjumid 2%le väljastatud laenudest. Rootsi pankadel tuleks sellisel juhul laenukahjumiteks eraldada 153 miljardit Rootsi krooni, mis sunnib korraldama uusi emissioone, väidab UBS.

See on enam kui Rootsi keskpank oma kõige mustemas stsenaariumis ette näeb. Seal kerkiks pankade laenukahjumid halvimal juhul 77 miljardile Rootsi kroonile.

Kuid ka juhul kui nii hulluks ei lähe, võivad Põhjala pangad ikkagi raha juurde vajada. Paljud konkurendid Euroopas on oma kapitalibaasi tugevdanud, mis tekitab pankade vahel konkurentsi. Võidavad need, kelle kapitalibaas on kõige tugevam, ütles Fredrik Gutenbrant.

Panku ei sea surve alla turud üksi, vaid ka riik. Rootsi suured firmad vajavad hädasti laene, eriti nüüd, kus mitmed välispangad on Rootsi turult pagenud. Selleks et uusi laene välja anda, peavad pangad oma kapitalibaasi tugevdama. Läinud aasta lõpul ütles Rootsi finantsturgude minister Mats Odell, et riik võib kaaluda pankadele kapitalisüsti tegemist.

Artikkel nimetab Nordead ja DnB Nor panka, mis kõige tõenäolisemalt võiksid uusemissiooni kaaluda. Ent ka SEB ümber ringlevad kuuldused, ehkki panga juht Annika Falkengren kinnitas detsembri alguses, et pank lisaraha ei vaja. Kui aga tahta laenuandmist suurendada, võib see siiski aktuaalne olla, kirjutab leht.

Swedbanki kohta ütles Andreas Håkansson, et pangal on piisavalt raha, et katta Balti riikides ka väga suuri laenukahjumeid. Kui aga Rootsis olukord väga halvaks peaks muutuma, võib ka Swedbank lisaraha vajada.