• OMX Baltic0,74%323,32
  • OMX Riga−0,51%966,46
  • OMX Tallinn1,38%2 279,29
  • OMX Vilnius0,13%1 514,23
  • S&P 5000,58%7 757,17
  • DOW 300,69%52 856,09
  • Nasdaq 1,05%26 702,86
  • FTSE 1000,19%10 752,88
  • Nikkei 225−0,89%64 043,72
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%91,42
  • OMX Baltic0,74%323,32
  • OMX Riga−0,51%966,46
  • OMX Tallinn1,38%2 279,29
  • OMX Vilnius0,13%1 514,23
  • S&P 5000,58%7 757,17
  • DOW 300,69%52 856,09
  • Nasdaq 1,05%26 702,86
  • FTSE 1000,19%10 752,88
  • Nikkei 225−0,89%64 043,72
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%91,42
Oma nõuka-aegsetes korterites külmuvad bulgaarlased, elektrikatkestuste tõttu tehasest koju saadetud tšehhi töölised või kallinevaid gaasiarveid kiruvad britid on kõik Ukraina-Vene gaasitüli ohvrid. Kuid suurimaks kaotajaks jäävad selles tülis siiski Ukraina ja Venemaa ise.
Nii Venemaa kui Ukraina sõltuvad Euroopa Liidust, mis on Vene gaasi põhiturg. Gazpromile annab see enam kui kaks kolmandikku tuludest, Ukraina riigikassasse aga voolavad selle eest, et 120 miljardit kuupmeetrit Vene gaasi tema territooriumilt läbi voolab, miljardid dollarid transiiditulu.
Mida kauem tüli kestab, seda enam halveneb Ukraina ja Venemaa kui stabiilsete gaasiga varustajate maine. Kui vaidlus ei lõpe, siis on EL sunnitud edaspidi kasutama Moskva ja Kiievi teeneid üha vähem ning see oleks mõlemale majandusele suur hoop.
Tüli tuumaks on Gazpromi soov tõsta Ukrainale tuhande kuupmeetri hinda 179.50 dollarilt 250 dollarile. Gazprom väitis, et subsideerib Ukrainat, kuna Lääne-Euroopa hinnad olid 2008. aastal juba 500 dollarit kuupeetrist. Ukraina riiklik energiafirma Naftogaz vastas, et gaasi hinna selline tõus pole naftahinna languse taustal õigustatud ja et Gazprom maksis Ukraina transiidi ja ladustamise eest madalamat hinda, kui oleks nõudnud Lääne-Euroopa. Seega peaks gaasihinna tõusuga kaasnema ka nende teenuste kallinemine.
Kolmandaks muudab kriis eriti tähtsaks ELi energiaefektiivsuse ja alternatiivsed kütused, mis lubavad liikmesriikidel gaasitarbimist vähendada. Investeerida võiks taastuvasse tehnoloogiasse, puhtasse söesse ja tuumaenergiasse.
Kui Venemaa ja Ukraina siiski ei soovi saada Euroopa turul varumängijaks, tuleb neil kiiresti vaidlus lahendada ning panna siis paika meetmed, mis tagavad, et selline asi enam ei kordu.
Esiteks peavad nad panema gaasilepete arutamiseks paika efektiivse, läbipaistva ja rahvusvaheliselt monitooritud läbirääkimiste süsteemi.
Teiseks peab transiidisüsteemi rahvusvaheliseks muutuma. Ideaalis peaksid mõlemad riigid nõustuma sellega, et EL võtab lõpuks vastu energiaharta lepingu transiidiprotokolli, mis seaks piiriülestele gaasitarnetele ranged läbipaistvad reeglid, koos sõltumatu tribunali ja surveorganitega. Viimased suudaksid Venemaa ja Ukraina õigusrikkumistele lõpu teha ning sõltumatu rahvusvaheline kontroll võtaks neilt isu katkestustega ähvardada.

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele