• OMX Baltic0,69%323,18
  • OMX Riga−0,28%968,7
  • OMX Tallinn−0,04%2 278,41
  • OMX Vilnius−0,11%1 510,58
  • S&P 5000,58%7 757,17
  • DOW 300,69%52 856,09
  • Nasdaq 1,05%26 702,86
  • FTSE 100−0,47%10 702,44
  • Nikkei 225−2,65%62 907,84
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%91,9
  • OMX Baltic0,69%323,18
  • OMX Riga−0,28%968,7
  • OMX Tallinn−0,04%2 278,41
  • OMX Vilnius−0,11%1 510,58
  • S&P 5000,58%7 757,17
  • DOW 300,69%52 856,09
  • Nasdaq 1,05%26 702,86
  • FTSE 100−0,47%10 702,44
  • Nikkei 225−2,65%62 907,84
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%91,9
Ukraina-Vene gaasitülis jäävad suurimaks kaotajaks Ukraina ja Venemaa ise. Mida kauem tüli kestab, seda enam halveneb nende kui stabiilsete gaasiga varustajate maine ja Euroopa Liit soovib Moskva ja Kiievi teeneid üha vähem kasutada.
See oleks mõlema majandusele suur hoop. EL on Vene gaasi põhiturg. Gazpromile annab see enam kui kaks kolmandikku tuludest, Ukraina riigikassasse aga voolab miljardeid dollareid transiiditulu.
Tüli tuumaks on Gazpromi soov tõsta Ukrainale tuhande kuupmeetri hinda 179,5 dollarilt 250 dollarile. Gazprom väitis, et subsideerib Ukrainat, kuna Lääne-Euroopa maksis 2008. aastal juba 500 dollarit. Ukraina riiklik energiafirma Naftogaz vastas, et gaasi hinna selline tõus pole õigustatud, siis peaks ka nende transiidi ja ladustamise teenused kallinema.
See pealtnäha majanduslik konflikt oleks pidanud kahe poole vahel üsna lihtsasti lahenema. Kuid Venemaa ja Ukraina suhe on poliitiline, isiklik, geostrateegiline. Kui Naftogaz ja Gazprom käituksid kaubanduspartneritena, ei oleks nad hakanud aastavahetusel kriisiläbirääkimisi pidama. Mõlemad ju teadsid, et leping lõpeb 31. detsembril.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele