- OMX Baltic0,59%322,31
- OMX Riga−0,76%968,03
- OMX Tallinn0,71%2 264,3
- OMX Vilnius0,12%1 512,64
- S&P 5000,28%7 712,57
- DOW 301,02%52 495,88
- Nasdaq −0,02%26 424,82
- FTSE 100−0,2%10 711,57
- Nikkei 2250,85%64 621,24
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,19
- EUR/RUB0,00%92,28
- OMX Baltic0,59%322,31
- OMX Riga−0,76%968,03
- OMX Tallinn0,71%2 264,3
- OMX Vilnius0,12%1 512,64
- S&P 5000,28%7 712,57
- DOW 301,02%52 495,88
- Nasdaq −0,02%26 424,82
- FTSE 100−0,2%10 711,57
- Nikkei 2250,85%64 621,24
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,19
- EUR/RUB0,00%92,28
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Sõerd: reaalseid kärpeid kokkuhoiukavas vaid 4-5 miljardit
Eile öösel kokku lepitud kärpekava on
endise rahandusministri Aivar Sõerdi hinnangul esmapilgul muljetavaldav, kui
kolmandik kokkuhoiukohtadest on vaid arvestuslik ega anna valitsussektori
tasakaalu silmas pidades efekti.
Järgneb Aivar Sõerdi kommentaar:
"Reaalseid kärpeid on selles kavas suurusjärgus 4-5 miljardit krooni, ülejäänud osa on arvestuslike kulude muutus, mis tuleneb otseselt SKP prognoosi alandamisest, ja lisaks veel mõned artiklid, mille mõju eelarve tasakaalule on küsitav. Arvestuslike kulude muudatused oleks tulnud kajastada juba detsembris vastuvõetud eelarveseaduses, sest eelnõu tehti augustikuu prognoosi alusel, novembris esitati Euroopa Komisjonile uus konvergentsiprogramm, kus oli uus, allapoole korrigeeritud prognoos juba sees. Ehk kokkuvõttes oleks segadust olnud vähem.
Riigi majandus- ja palgakulude kokkuhoid on esmapilgul muljetavaldav, aga siin tuleb arvestada sellega, et võrreldes ajaga, kui eelarvet koostati, on tuntavalt langenud hinnad, mis võimaldab odavamalt võtta teenuseid ja soetada odavamaid kaupu, ehk kärpida majandamiskulusid. Palgakulude vähendamisel on oluline, kui oskuslikult seda programmi rakendatakse, sest ministeeriumide ja ametnike palgatasemed on erinevad. Politsei- ja päästeteenistujaid ning teiste julgeolekuvaldkonna töötajate palku tuleks säästa, samuti õpetajaid.
Kohalikele omavalitsustele eraldatavate tulumaksusummade vähendamine ei pruugi valitsussektori tasakaalu silmas pidades efekti anda, sest tulubaasi vähenemisel tekib samas suurusjärgus defitsiit, ehk mõju kogu valitsussektorile tasakaalule ei ole. Eesmärgiks võib olla laenuvõtmise piiramine või surve omavalitsuse palkade vähendamiseks, need aga ei pruugi realiseeruda.
Arengufondi aktsiate liigutamine iseenesest ei tohiks tulu tekitada, sest siis, kui Arengufond loodi, anti selle loomisel üle 500 miljoni krooni mahus Eesti Telekomi aktsiaid ja see ei tekitanud eelarvele ei tulu ega kulu. Pealegi on see ühekordne liigutus ega aita kuidagi parandada järgmiste aastate eelarvete seisu.
Haigushüvitise omavastutuse seadmine ettevõtetele on sisuliselt maksukoormuse tõstmine. Maksukoormuse tõus ja riigitellimuste vähendamine on ebasoovitava mõjuga juba niigi halvenenud tööhõivenäitajatele.
Lisaeelarves tuleb kajastada ka ettevõtete toetamise abipakett, mis on eelarve tasakaalule vastupidise mõjuga. Paljud ratsionaalselt käituvad riigid mujal maailmas rakendavad praegu ulatuslikke abipakette, ehk rakendavad stimuleerivaid eelarvepoliitilisi meetmeid, riskides ajutise eelarvetasakaalu halvenemisega. Aga sellega luuakse eeldused kiiremaks langusest väljatulekuks.
Käesoleva aasta riigieelarve koostamine ei pruugi selle kokkuleppega veel lõpule jõuda, kuigi kogu protsess on juba niigi sisse jooksnud sellesse perioodi, kui peaks juba käima 2010. aasta eelarve koostamine. Küsitavuste tõttu hinnangutes nende kärbete mõjule kogu valitsussektori tasakaalule ei ole 3% Maastrichti defitsiidikriteeriumi tabamine sugugi kindel."
Eile öösel kokku lepitud kärpe sisu (mln/krooni):
Riigi majandus- ja palgakulude kokkuhoid: - 1490 Keskkonnainvesteeringute keskuse riigieelarvest rahastatavad programmid: - 350
Kohalike omavalitsuste laenude piiramine: - 500
Hetkel kuum
Eesti sissemakse vähenemine EL-i eelarvesse (tulenevalt SKP langusest): - 170
Arengufondi liitmine Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusega: -325
Teehoiukulude vähendamine (kütuseaktsiisi laekumise vähenemine): - 600
Riigi poolt EL-i toetustele lisatava põllumajandustoetuste omapanuse vähenemine: - 100
Kaitsekulutuste vähenemine: - 650
Haigushüvitise maksmise omavastutuse viimine kolmele päevale, järgnevad viis päeva haigushüvitist maksab ettevõte, haigekassa hakkab hüvitist maksma alates üheksandast päevast: - 456
Haigekassa ravieelarve vähenemine (sotsiaalmaksu laekumise vähenemine): - 469
Hasartmängumaksu laekumise vähenemine: - 85
Pensionitõusu langetamine 14%-lt 5%-le: - 1146
Kohalike omavalitsuste teehoiukulude vähendamine: - 200
Kohalikele omavalitsustele eraldatavate tulumaksusummade vähendamine 7% võrra: - 675
Eelmisest aastast üle tulevate kulude ärajätmine: - 223
Riigile kuuluvate äriühingute 10% palgakulude kärbe: - 150
Eelarvesse varem sisse kirjutatud riigiasutuste tegevuskulude kärbe: - 500
Seotud lood
Hetkel kuum
- ST
Eesti investorid märkisid üle kolmandiku võlakirjadest
Finantsinspektsioon uuris Coop Panga suhteid JMV autoäriga
Vaata, kes on saanud kõige rohkem toetusi
- ST
Võlakirju saab märkida 11. novembrini
Podcastid
Kursuse maht 72 akadeemilist tundi (jaotatud 4-le päevale), millest 32 ak h on auditoorne õpe ja 40 ak h iseseisev õpe.
Enimloetud
5
Viimased uudised
Finantsinspektsioon uuris Coop Panga suhteid JMV autoäriga
Vaata, kes on saanud kõige rohkem toetusi
Tagasi Äripäeva esilehele