Hariduses palgakasv kõige kõrgem

Kinnisvara, rentimise ja äritegevuse tegevusala keskmisest kõrgemat palgatõusu (8,7 protsenti) mõjutasid muutused tegevusala struktuuris. Hõive suurenemine toimus infotehnoloogia valdkonnas ning vähenemine kinnisvaraalases tegevuses, mistõttu kõrgepalgaliste osakaal tegevusalas kasvas ning see mõjutas omakorda haru keskmist palka.Keskmine brutokuupalk langes kalapüügi (9,6 protsenti) ja ehituse (0,8 protsenti) tegevusaladel. Kalapüügi tegevusala keskmise palga vähenemine on tingitud ebasoodsast konjunktuurist ning kõrgest võrdlusbaasist.Ehituse tegevusala keskmine palk langes ootuspäraselt, kuna kinnisvarabuumi ajal kasvas antud sektori palk keskmisest kiiremini ning hetkel toimub palgataseme normaliseerumine.Tegevusalade keskmisest oli palgakasv madalam lisaks veonduse, laonduse ja side (0 protsenti) ning töötleva tööstuse (2,9 protsenti) tegevusalal. Tihenev konkurents ja veomahtude vähenemine toovad veonduse, laonduse ja side tegevusalal kaasa teenuse hindade languse, mis ei võimalda ka töötajatele kõrgemat palka maksta. Töötleva tööstuse väiksema palgakasvu tingisid järsult vähenenud tootmismahud.

Palgakasv alanes eelmise aasta lõpus kiiresti ning kehvenev majandusolukord toob käesoleval aastal kaasa palgatasemete alanemise. Põhjuseks on nii vähenenud tulemustasu, töökoormuse vähenemine kui ka muutused hõives. Ettevõtjate palga maksmise võime on tulude languse tõttu vähenenud ning muutunud olukorras on nende positsioon palga läbirääkimisel oluliselt tugevnenud. Suuremat korrektsiooni keskmises palgas on oodata alates aasta teisest poolest.

Keskmise brutotunnipalga kasv (9,9 protsenti) aeglustus neljandas kvartalis vähem kui keskmise palga kasv, mis viitab ennekõike tulemustasu osa vähenemisele palgas. Keskmise brutokuupalga kasv aeglustus neljandas kvartalis oluliselt, ulatudes 6,9 protsendiga 2004. aasta esimese kvartali kasvutasemele.