Raamatupidajast aednikuks

Äripäeva külaskäigu ajal oli Kaasikul mitu aiaprojekti pooleli.

„Olen eluga väga rahul. Info levib suust suhu ja seni – (sülitab kolm korda üle vasaku õla – toim) – ei saa töö- ja tellijatepuuduse üle kurta. Mul on vabadus teha ja olla täpselt nii nagu ise soovin. Kui tahan, teen tööd! Kui tahan, siis nälgin! Saan endale ise kujundamiseks aedu valida. Kui töö jääb Loksast väga kaugele, siis ei hakka ma seda juba vahemaa tõttu endale haarama,“ räägib Kadrin muiates.

Ta näitab enda märtsikuiselt lumme mattunud koduaeda ja selgitab, et just siit, Pärispea poolsaare rändrahnulise majaümbruse aiast algas tema maastikuarhitekti karjäär. Kui Kaasik töötuks jäi, ei hakanud ta halama ega süüdistanud ümbritsevaid teda tabanud õnnetuses, vaid sukeldus hoopis käsipidi mulda.

„Ma tean, et esmalt võib tekkida eemaletõugatuse tunne. Inimene küsib endalt, miks just mina!? Aga seejärel võiks mõelda, kas ma ikka tegin siiani tööd, mida tõesti tahtsin ja oskasin teha? Võib-olla on mul terve elu olnud mõni salaunistus või harrastus, millega samuti ideaalselt hakkama saaksin? Mõni oskab joonistada, mõni puutööd… Tavaliselt eeldavad inimesed, et ka edaspidi tegutsevad nad enam-vähem samas valdkonnas. Miks aga ei võiks laiemalt maailma vaadata ja hoopis kannapööre teha? Et unistusi täita…,“ ärgitab Kadrin mõtlema.

KOMMENTAAR

Tööturuameti peadirektori Tiina Ormisson:

Kui ollakse hädas, siis peab inimene olema väga aktiivne. Kes aitab end ise, seda aitavad ka teised! Kibestumine ei aita. Ka tööandjad ei taha endale kibestunud töötajaid. Kui siiski on juhtunud, et inimene on jäänud töötuks, siis meie juures saab erinevaid koolitusi ja ümberõpet. Samas on töötuid, kes võtavad kord ühe, kord teise koolituse, kuid ikka neile midagi ei sobi. Alati peab mõtlema, millised on minu võimalused. Norutada ei tasu kohe kindlasti. Töötuks jäämine ei tee kedagi õnnelikuks, aga ühe asja lõpp võib olla teise algus.

TASUB TEADA

Töötutel on võimalik taotleda ettevõtluse alustamise toetust

Toetust võivad saadaregistreeritud töötud, kuni 70 000 krooni.isikud, kes ei ole töötuna registreeritud, kuid on ilma tööta, või on saanud koondamisteate ning on teenuste saamiseks pöördunud tööturuametisse. Nemad saavad taotleda kuni 50 000 krooni.

Toetuse saaja peab olema kas

läbinud ettevõtluskoolituseomandanud kutse-või kõrghariduse majanduse alalomama ettevõtluskogemust

Toetuse saamiseks on vaja tööturuametile esitada

avaldusäriplaankoopiad dokumentidest, mis tõendavad ettevõtluskoolituse läbimist või kutse- või kõrghariduse omamist majanduse alal või ettevõtluskogemust.