• OMX Baltic0,74%323,32
  • OMX Riga−0,51%966,46
  • OMX Tallinn1,38%2 279,29
  • OMX Vilnius0,13%1 514,23
  • S&P 5000,58%7 757,17
  • DOW 300,69%52 856,09
  • Nasdaq 1,05%26 702,86
  • FTSE 1000,19%10 752,88
  • Nikkei 225−2%63 327,54
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%91,51
  • OMX Baltic0,74%323,32
  • OMX Riga−0,51%966,46
  • OMX Tallinn1,38%2 279,29
  • OMX Vilnius0,13%1 514,23
  • S&P 5000,58%7 757,17
  • DOW 300,69%52 856,09
  • Nasdaq 1,05%26 702,86
  • FTSE 1000,19%10 752,88
  • Nikkei 225−2%63 327,54
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%91,51
Keegi ei tea, millal üleilmne finantskriis läbi saab, kuid üks on selge: riikide eelarvepuudujäägid on taevas ning lähiaastatel tuleb investoreid veenda hoidma uusi võlahunnikuid.
Selleks peavad valitsused paratamatult maksma kõrgemaid intresse. Paari aastaga võivad USA pikaajaliste riigivõlakirjade intressimäärad tõusta 3-4 protsenti ning teiste valitsuste võlakirjade intressid veelgi rohkem.
Intressimäärad tõusevad, et kompenseerida investoritele suuremat riigivõlakirjade osakaalu portfellis, ning ka kasvavat riski, et valitsused võivad kohustusi eirata.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele