Pertelson: Eipre juhendas Arigato pankrottiajamist

"Ma arvan, et Terje Eipre persoon antud asja puhul pole sugugi vähem oluline kui minu persoon," ütles Pertelson, paludes ajakirjanikel jääda objektiivseks ja mitte süüdistada teda 2 miljoni krooni varguses, nagu meedia hiljuti kirjutas.

Pertelson meenutas, et keskendus spordikeskust rajades kvaliteedile, soovides pakkuda tegevust nii sportlastele, lastele kui ka nende vanematele ning kohta tavalisele tallinlasele, kus ta saaks tööst lõõgastuda. Latt oli kõrgel ja paljud inimesed ja asjad, kaasa arvatud Indrek Pertelson ise, ei olnud igal rindel sellise kvaliteedi pakkumiseks valmis, tunnistas mees.

"Alustasime teed Eesti Talleksiga, suurinvestoriga, ja suur tänu neile usalduse eest. Nende poolt oli see teatud mõttes hüpe tundmatusse. Liikusime edasi ilma kirjalike kokkulepeteta, need olid aumeeste kokkulepped ja nendest lähtuvalt ma käitusin," rääkis Pertelson.

"Klubi Condor sai hoonestusõiguse, siin võin ma veidi eksida, kas 2003. või 2004. aastal. Selleks ajaks oli meil mõned inimesed tööle võetud, kes maja ehitamist ette valmistasid. Töö eest maksis neile raha klubi Condor. Kuna hoonestusõigus oli Condoril, seetõttu tuli teatud kulutusi teha läbi Condori ja teatud lepinguid sõlmida läbi Condori. Ei olnud võimalik tõmmata piiri, et siit on meie oma ja sealt teie oma," selgitas ta rahaasju.

Planeeringu kinnitamine venis aasta jagu. Ka ehitus kulges plaanitust aeglasemalt ja läks 30 miljonit krooni kallimaks. Kuna äriplaan lendas uppi, tuli tõsta teenuse hinda. 2007. aasta suvel värvati töötajaid, samal ajal polnud kõik planeerimis- ja ehitusküsimused lahendatud. Sügiseks tekkisid juba makseraskused, ehitajad muutusid närviliseks.

Hakkas kogunema tasumata arveid, 2007. a novembri lõpus leppis Pertelson Eesti Talleksi omaniku Andres Sarriga suusõnaliselt kokku, et Sarri toob spordikeskusele lisaraha. Pertelson ise laenas palkade maksmiseks 3 miljonit krooni meediamagnaadilt Hans H. Luigelt. Uhke maja avati ja spordikeskus hakkas ametlikult teenust pakkuma.

"Ma arvan, et 2008. aasta alguses läks päris hästi. Umbes 50% päevast kulus partnerite ja võlglastega suhtlemisele. Samal ajal suhted Celanderiga (Arigato spordikeskuse ehitaja - toim) teravnesid. Veebruari lõpus toimus kommunikatsioonihäire Eesti Talleksiga, mis ei vastanud meie küsimustele," rääkis Pertelson.

Seejärel tõstis hilinevate maksete pärast häält Nordea pank. Arigato pakkus võlgade kustutamiseks teenust 300-400 Nordea töötajale. Lisaks käisid läbirääkimised erinevate partneritega, võlgade kustutamiseks ja lisaraha leidmiseks otsiti aktiivselt lahendusi.