Kreenholmi hädad algavad Rootsist

Poleštšuki sõnul alustas Kreenholm juba aprillis tööd kangaga, mis oli ostetud sisse 20 protsendi võrra odavamalt kui varem.

Müügimaht oli jaanuaris 39,8 miljonit, veebruaris 28 miljonit, märtsis 39,5 miljonit krooni.

Need äriplaanid kavatses Poleštšuk esitada rootslastele päeval, mil talle teatati vallandamisest. Endise peadirektori arvates konflikt Narva ja Göteborgi vahel, kus asub emaettevõtte Boras Wäferi Group AB peakontor, vindus vaikselt juba palju aastaid, kuid enne teda ei ole keegi proovinudki minna ostu- ja müügisüsteemi kallale.

Poleštšuk usub, et Kreenholm on täiesti eluvõimeline ettevõte, mis võib teeninda kasumit. Tuleb ainult muuta ettevõtte juhtimissüsteemi - mitte kasutada tehast ainult kui tootmisühikut, vaid tuua kommertsjuhtimine Narva, jättes emaettevõttele strateegilised ja kontrollfunktsioonid.

Poleštsuk loodab, et omanikud ei ole huvitatud ettevõtte pankrotist ning uus Kreenholmi peadirektor Kennet Uddh juhindub oma töös Poleštšuki koostatud plaanist. "Mõni muu tee viib tupikusse," lisas Poleštšuk.

Kreenholmi endine finantsdirektor Aivar Mölders, kes oli ettevõttes töötanud neli aastat, annab juhtunule oma hinnangu. "Usun, et viga oli selles, et Poleštšuk lubas mitte võtta raha omanikelt, millest ta ilmselt kinni ei pidanud." Samas oli Mölders nõus, et süsteemi tuleb muuta. "Ma olen korduvalt öelnud, et emaettevõte Boras Wäfer laseb Kreenholmi põhja."