SEB: kroonilaenu intress nulliks kasu

Devalveerimise efekt oleks inflatsiooni järsk tõus ning tootmissisendite odavnemine peamiselt tööjõukulude võrra. Tööjõukulusid aga saab 15% alandada täiesti rahulikult ka ilma finantspaanikat tekitamata. Seega ei näe Arumäe devalveerimisel mingeid positiivseid efekte.

Deutsche Bank ennustab oma äsja avaldatud globaalses ülevaates Balti regioonile tänavuseks majanduslanguseks 15-20 protsenti. Ka rahandussektori toimimine halveneb panga hinnangul kiirelt ja jätkuvalt.

"Praegu on kohalikud võimuesindajad püüdnud hoida valuutad enam-vähem kõikumatud, peaasjalikult käib see kergelt kõikuva kursiga Läti lati kohta, mille piirides hoidmiseks on Läti keskpank teinud tugevaid pingutusi,2 kirjutas Deutsche Bank. Veebruari lõpust aprilli lõpuni maksid sekkumised Deutsche Banki andmetel 395 miljonit eurot ning keskpanga reservid olid aprilli lõpuks langenud 3 miljardi euroni.

Saksamaa pank näeb devalveerimist Lätis tõenäolisena, mis tuletab ka välisinvestoritele meelde regiooni negatiivset riski, mistõttu kannatavad ka Eesti ja Leedu ning võimalik, et ka ülejäänud Ida-Euroopa. Peamised probleemid saab panga hinnangul jagada kolmeks: erasektori ülelaenamine, konkurentsivõime puudujäägid ning mõnel juhul ka puudujäägid fiskaalpoliitikas.

Palgakasv ja inflatsioon mõjusid hävitavalt

Viimaste aastate kiire palgakasv, tööjõupuudus ja inflatsioon on Deutsche Banki hinnangul haavanud oluliselt Balti riikide konkurentsivõimet, lisaks ei luba piirangud ka kiiret valuuta devalveerimist, mida kaubanduspartnerid tahtlikult või tahtmatult peavad läbi viima.

Deutsche Bank näeb suuremat probleemi ka eelarve defitsiitides, mille taustal nimetab kohalikku poliitikat suhteliselt ebastabiilseks.

Õpikunäitena toob pank lahenduseks valuuta devalveerimise, kuid ka seal on omad kitsaskohad. Eeskätt on mureks erasektori suur laenukoormus eurodes, mis kohalike valuutade devalveerimisel tekitaks täiendava koorma ning annaks uue hoobi nii laenude tagastamisvõimele kui ka pangandussektorile.