Arvamus: masu lööb, aga annab tööd

Eesti Advokatuur teeb samal ajal head tööd, pakkudes advokaatidele täienduskoolitust. Nii on advokaatide kvaliteetne tugi ettevõtjatele igas olukorras kättesaadav. Õigusteenuste turg pöörab kasvule jälle koos majanduse üldise toibumisega.

Riik võib lühemas ajaperspektiivis aidata kaasa sellega, et kindlustab Eesti liitumise eurotsooniga ja jätkab infrastruktuuriinvesteeringuid. Oluline on ka see, et riik ei pidurdaks majanduse toibumist. Seda võib teha riigikogu ja valitsuse vähenenud töövõime, millega kaasneb vajalike seaduste, sh eelarve vastuvõtmise lükkamine tulevikku.

Majanduse toibumist võivad pidurdada ka muudatused ettevõtete tulumaksus, mis võivad muuta Eesti välisinvesteeringute jaoks mitteatraktiivseks riigiks ja viia selleni, et Eesti ettevõtjad viivad varasid Eestist välja.

Kuna kasvav teenuste ja kauba eksport on tulevikus ilmselt ainus tee, mis tagab kasvava heaolu Eestis, tuleks riigil kujundada strateegia, milliseid eksportvaldkondi siin arendada. Minu arvates võiks Eesti võtta eeskuju Maltast, mis on samuti väike riik ja väikse, aga hästi haritud rahvaga Euroopa ääremaal. Seega võiks Eesti eksport põhineda turismil, IT- teenustel, kõrge lisaväärtusega toodete tootmisel, logistikateenustel, aga ka finants-, tervishoiu- ja koolitusteenustel eelkõige rootslastele ja soomlastele.

Kolme viimase teenuse eksport on võimalik, kui Eesti integreerub rohkem Põhjamaadega, aga samas hoiab kinni olemasolevatest konkurentsieelistest Põhjamaadega võrreldes, näiteks madal tulumaks ja lihtne ettevõtluskeskkond, ning arendab uusi konkurentsieeliseid, näiteks tööjõumaksudele ülempiiri kehtestamine.

Rohkem oleks vaja saata eestlasi õppima välismaale ja saada Eesti ülikoolidesse oluliselt rohkem välistudengeid just Põhjamaadest. Need uued rahvusvahelised sidemed tooksid ajapikku Eestisse palju äri ja investeeringuid.

ÄRIPÄEV KÜSIB

Küsime ettevõtjailt, mis juhtub nende valdkonnas 12 kuu jooksul. Eelmine kommentaar Vahur Roosaarelt ilmus 22.07 Äripäevas.