Seadus alandab Tallinnas vee hinda 25%

"Täna ületab näiteks Tallinna Vee iga-aastane investeeritud varade tootlikkus mitmekordselt Euroopas Liidus aktsepteeritud 7-8%st piiri, mis tähendab, et vee tarbimine on tallinlastele põhjendamatult kallis ja muutub üha kallimaks," ütles Vaher.

Tema hinnangul tuleb riigil seada monopoolsetele ettevõtetele tänasega võrreldes oluliselt enam kohustusi, näiteks kohustada sooja- või gaasiettevõtteid alandama teenusehindu tarbijatele juhul kui maailmaturul langevad nimetatud tooraine hinnad.

"Olukord, kus näiteks gaasihind maailmaturul langeb, aga Eesti tarbijate soojaarved pidevalt suurenevad, on vastuvõetamatu. Monopoolsed ettevõtjad tuleb allutada riigi tõhusale järelevalvele," märkis ta.

Riigikogu majanduskomisjoni reformierakondlasest liikme Hannes Astoki sõnul oli komisjoni istungil arutelukoht, kas tulukuse määra peaks seaduses protsendiga määratlema või mitte.

"Peame seda teemat veel analüüsima just eeskätt vaatenurgast, et kui näiteks kaugkütte-ettevõtjate, gaasiettevõtjate ja elektriettevõtjate tegevust on võimalik reguleerida konkurentsiameti meetmetega ilma niisugust tulukuse piirmäära ette seadmata, siis kindlasti peaks analüüsima, kas see siis on kõigil või ei ole seda kellelgi," rääkis ta.

Keskerakonda esindava Kalev Kallo sõnul on mõned väiksemate keskuste omavalitsusjuhid, kus on samuti monopoolne vee- ja kanalisatsiooniteenuste pakkuv ettevõte, avaldanud muret, et seaduseelnõu võib hoopis teenuste hinda tõsta.

"Kuna me autorite ettekandjalt kuulsime terve ridamisi näiteid just Tallinna Vee kohta, mis viitab, et eelnõu on just nimelt Tallinna-kesksena planeeritud ja mõeldud, siis võib nendel kahtlustel alust olla," rääkis Kallo. Kuna eelnõus puudub igasugune sellekohane analüüs, siis on ka mul siinjuures väga raske poolt valida, lisas ta.

Majanduskomisjoni ettepanekul lõpetati IRLi, Reformierakonna ning roheliste fraktsiooni algatatud monopolide ohjeldamise seaduse eelnõu esimene lugemine. Teise lugemise eel võib muudatusettepanekuid esitada 23. märtsini.