- OMX Baltic0,62%322,96
- OMX Riga−0,71%964,44
- OMX Tallinn−0,04%2 278,32
- OMX Vilnius−0,37%1 506,67
- S&P 5000,58%7 757,17
- DOW 300,69%52 856,09
- Nasdaq 1,05%26 702,86
- FTSE 100−0,5%10 698,99
- Nikkei 225−2,65%62 907,84
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,19
- EUR/RUB0,00%90,96
- OMX Baltic0,62%322,96
- OMX Riga−0,71%964,44
- OMX Tallinn−0,04%2 278,32
- OMX Vilnius−0,37%1 506,67
- S&P 5000,58%7 757,17
- DOW 300,69%52 856,09
- Nasdaq 1,05%26 702,86
- FTSE 100−0,5%10 698,99
- Nikkei 225−2,65%62 907,84
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,19
- EUR/RUB0,00%90,96
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Rehe: kodulaenu omaosa kerkib
"Kodulaenu omafinantseeringu nõue võib tulevikus ulatuda 30-50 protsendi vahele," nentis ta. Põhjus on lihtne – hätta sattunud eraisikutest ja FIEdest võlgnike nii-öelda saneerimiseks loodav võlakaitse seadus suurendab pankade jaoks riski laenukahjude tekkimisel ning seega muutub laenamine praegusest veelgi konservatiivsemaks.
Peamine risk pankade jaoks seisneb selles, et viimistlemisel olev seadus võimaldab kohtunikul pärast tagatisvara realiseerimist üles jäävaid võlgniku kohustusi osaliselt või täielikult kustutada. Vaieldakse veel, kas kustutada saab tulevikus vaid kõrvalnõudeid (intress, viivised jms) või ka põhinõudeid (laen ise).
Põhinõuete kustutamise võimalus annaks pangaliidu hinnangul ühiskonnale signaali, nagu võetud kohustusi ei peaks täitma ja seetõttu kavatseb liit võidelda niisuguse võimaluse vastu.
Lisaks omafinantseeringule tõusevad uue seaduse valguses kindlasti ka laenumarginaalid. "Kui mõnevõrra kõrgem intress võib kliendile olla vastuvõetav, siis lisatagatise puudumisel veelgi kasvava omafinantseeringu jaoks suure tõenäosusega tavakliendil raha ei jätku," märkis Rehe.
Kuigi pangad on olnud tulihingeliselt selle vastu, et võlakaitse seadus hakkaks kehtima juba antud laenudele, siis praeguse seisuga on terendamas just selline tulemus. "Pangad pole sellega küll nõus, aga nii see siiski läheb," nentis pangaliidu tegevdirektor Katrin Talihärm. Kuna seaduse eesmärk on päästa hädalisi, ei täidaks selle ainult uutele laenudele kehtestamine oma eesmärki.
Täna toimunud järjekordsel võlakaitse seaduse eelnõu töögrupi kohtumisel laskuti järjest sügavamale detailidesse. Aivar Rehe sõnul on poliitikute eesmärk seadus enne suve riigikogus vastu võtta ning sügisel jõustada. Lisaks pangaliidule ja poliitikutele osalevad töögrupis finantsinspektsiooni, Eesti Panga, kaubandus-tööstuskoja, advokaadibüroo ja saneerijate esindaja ning seaduse kirjutajad.
Rehe toonitas, et uue seaduse puhul on oluline aduda, et see ei puuduta ainult panku ja pangast laenu saanud võlgnikke. Seadus hõlmab ka maksuvõlgasid, võlgu ettevõtetele (näiteks elektriarvete või järelmaksu võlgasid) ning isegi võlgu teistele eraisikutele. Tegemist on väga mahuka ja keerulise seadusega, mille head ja vead vajavad põhjalikku arutelu ning kõigi osapoolte kompromisse.
Pangaliidu ettepanekud töösoleva eelnõu kohendamiseks
* Põhinõude (tagasimakse ja intress) mahakirjutamine võlavabastuse menetluses ei tohiks olla lubatav, kaaluda võib kõrvalnõuete (viivisintressid, leppetrahv) mahakirjutamist.
* Lubatav ei saa olla olukord, kus võlgnik vähendab oma kohustuste mahtu, kuid isiku varade realiseerimist ei toimu. Võlgniku igapäevaseks eluks mitte hädavajalikud varad tuleb võlgade katteks realiseerida.
* Peavad olema selged kriteeriumid, millal isik saab võlgade ümberkujundamise menetlusse siseneda ja need tingimused peavad olema piisavalt täpselt reguleeritud, et välistada põhjendamatud ja pahatahtlikud menetlused.
Hetkel kuum
* Menetlus peab olema selge ja läbinähtav, selleks peab olema menetlusse kaasatud kolmas erapooletu isik, kes teeb kindlaks kõik võlgniku varad ja kohustused, teostab järelevalvet kohustuste täitmise üle ja kindlustab selle, et võlgniku sissetulek tõesti läheb olemasolevate kohustuste täitmiseks.
* Võlavabastus peaks olema ühekordne võimalus.
* Võlavabastuse meetmete sobivuse ja võlgadest vabastamise küsimuses peavad võlausaldajad saama kaasa rääkida ja võlgnevuste igasugusel vähendamisel tuleb võlausaldajate seisukohtadega arvestada.
* Oluline on tagada tagamata nõuete võrdne kohtlemine.
Seotud lood
Hetkel kuum
Podcastid
Kursuse maht 72 akadeemilist tundi (jaotatud 4-le päevale), millest 32 ak h on auditoorne õpe ja 40 ak h iseseisev õpe.
Enimloetud
1
3
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele