Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eestlaste ärid aseritega saavad kaitsva lepingu
Eesti plaanib sõlmida Aserbaidžaaniga investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse lepingu. Paarikümne Eesti äriliidri probleeme Aserbaidžaani tehtud kinnisvarainvesteeringuga aitas oma mullusel Bakuu-visiidil lahendada ka president Toomas Hendrik Ilves.
Mullu 11. septembril Äripäevas ilmunud Koit Brinkmanni artikkel "Ilvese päästeoperatsioon" tõi avalikkuse ette paarikümne Eesti äriliidri probleemid Aserbaidžaani tehtud investeeringuga. Marcel Vichmanni ja Hans H Luigega eesotsas paigutasid ettevõtjad GILDi investeerimispankurite abiga Aserbaidžaani kinnisvaraprojekti kokku 260 miljonit krooni. Investeering jäi aga toppama, sest loodetud maatükki ei õnnestunud eestlastel endale saada.
Eesti ettevõtjate eest kostis oma toetava sõna ka president Toomas Hendrik Ilves Bakuusse tehtud riigivisiidil. Asjaosalised tunnistasid, et presidendist oli abi ning pärast visiiti tehti eestlastele soodsad otsused Aserbaidžaani riigiametnike poolt.
Valitsuse päevakorras oleva lepingu eesmärk on luua soodne investeerimiskliima ning tagada mõlema poole investorite võrdne kohtlemine. Eesmärgi saavutamiseks määrab leping investeerimisega seotud tegevuste tingimused (maksete vaba ülekandmine, investeeringute võrdne kohtlemine, õiguste üleminek garantiilepingu korral), loob vaidluste lahendamise korra ning reguleerib investeeringute sundvõõrandamist ja sellega kaasneva hüvitise maksmist.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Leping loob investoritele soodsad tingimused, sest tagab nende õigused ja tegutsemisvabaduse mõlema lepingupoole riigis ning kohustab lepingupoolt tagama investeeringute täieliku kaitse ja julgeoleku, seisab eelnõu seletuskirjas.
Muuseas tagab leping sundvõõrandatud vara hüvitamise välisinvestorile, lähtudes sellele eelnevast turuolukorrast, kuna sundvõõrandamise otsuse teatavaks saamine võib oluliselt muuta vara väärtust. Seletuskirja järgi on see säte Eesti investorite jaoks Aserbaidžaani investeerimisel eriti oluline.
Teatavaks saamise aeg määratakse üksikjuhtumi eripära arvestades. Selleks võib pidada näiteks asjakohase ajaleheartikli ilmumist või küsimuse käsitlemist tele- või raadioeetris, juhul kui see toimub mõistliku ajavahemiku jooksul enne sundvõõrandamist, seisab seletuskirjas.
Eelnõu esitati istungi päevakorda välisministeeriumi ettepanekul. Lepingule on plaanis alla kirjutada 5.-6. aprillil toimuva Aserbaidžaani presidendi Eesti-visiidi käigus.
Eestil on kehtivad investeeringute soodustamise ja kaitse lepingud USA, Austria, Belgia, Hiina, Hispaania, Hollandi, Iisraeli, Itaalia, Kreeka, Leedu, Luksemburgi, Läti, Norra, Poola, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Soome, Suurbritannia, Šveitsi, Taani, Tšehhi, Türgi ning Ukrainaga.