Töötukassa pani varad tootma

Vara haldajad ise peavad portfelle võrreldamatuks ning tunamulluseid rekordkasumeid ei oota nii mõnigi enam mitu aastat.

Suurim riiklik portfell on Eesti Panga ja välishaldurite hallatav välisvaluuta reserv ehk krooni kattevara. 2008. aastal teeniti sellelt rekordilised 7,2 protsenti tulu, millest suur osa täitis hiljem tänuväärselt riigieelarvet. Eelmisel aastal kukkus enam kui 40 miljardi kroonise portfelli tulusus aga kolinal alla 1 protsendi, mis on ühtlasi viimase seitsme aasta kehvim tulemus.

Madalale langenud intressid kärbivad tulu

Küsimusele, kas tulususe kasvule aitas kaasa konkureeriva varahalduri Evli kaasamine, vastas Lauri, et otsustavat rolli mängis globaalne stabiliseerumine, mitte varade jaotus haldurite vahel.

Töötukassa toob oma investeeringute aruandes võrdluseks ära hulga konservatiivseid fonde, sh konservatiivsed pensionifondid. Samas leidis Lauri, et pensionifondidega ei saa riiklikke reserve võrrelda. "Pensionifondid koguvad raha pensioniks ja nende investeerimishorisonti mõõdetakse kümnete aastatega. Töötukassa kogub vahendeid headel aastatel ja maksab suure osa neist välja halbadel aastatel ehk meie investeerimishorisondi pikkus on üks majandustsükkel," rääkis Lauri.

Kommentaar

Andres Viisemann

LHV pensionifondide juht

Usun, et riigi reservide investeerimispiirangud on oluliselt rangemad kui pensionifondidel, mistõttu ei ole õige nende tootlusi võrrelda. Viimasel paaril aastal on madala riskiga võlakirjade intressimäärad langenud väga madalale. Kui investeerimispiirangud ei luba investeerida mujale, on paariprotsendine tootlus paaril viimasel aastal isegi suurepärane tulemus. Samas võib ka kõige madalama riskiga võlakirjadesse investeerides raha kaotada. 2008. aastal alanesid intressimäärad järsult ning sellest tulenevalt tõusid ka madala riskiga võlakirjade hinnad järsult. Praegu on pikemaajalistesse riskivabadesse võlakirjadesse investeerimine üsna kindel viis raha kaotada, kui neid ei hoita lõpptähtajani.

TASUB TEADA

Riigi rahareservide investeerimispõhimõtted

Stabiliseerimisreserv ja kassareserv

• Stabiliseerimisreservi võlakirjainvesteeringud kestavad tavaliselt üle aasta, kuid raha saab paigutada ka lühemaks ajaks, siis on piiranguks lühiajaline krediidireiting A-1/P-1. Praegu on investeeringute kestvus 0,4 aastat. Võib investeerida ka Eestisse, järgides reitingupiiranguid, ja 65% peab olema vähemalt AA-reitinguga riiklikes võlakirjades.

• Kassareservi investeeringute kestvus on praegu 0,2 aastat ja suurem osa on paigutatud kõrge reitinguga riiklikesse võlakirjadesse.

Eesti krooni kattevara 

Investeeritakse peamiselt välismaistesse arenenud riikide riiklikesse võlakirjadesse. Tavaportfell koosneb euroala ja USA riiklikest võlakirjadest. Valuutarisk on tuletistehingute abil maandatud. Lubatud riskilimiitide piires võib investeerida ka Austraalias, Jaapanis, Kanadas, Norras, Rootsis, Suurbritannias, Šveitsis, Taanis ja Uus-Meremaal emiteeritud võlakirjadesse.

Töötukassa reserv

• Riske juhitakse value at risk meetodil, piirangud on positsioonide suurusele, minimaalne lubatud emitendi krediidireiting on A-/A3. Enamik investeeringuid väljaspool Eestit.

Haigekassa reservid

• Investeeritakse põhiliselt Euroopa Liidu valitsuste võlakirjadesse, madala krediidiriskiga ettevõtete võlakirjadesse ning hoiustesse

 

 

Autor: Piret Reiljan, Väinu Rozental