"Midagi roosilist aasta teises pooles ei näe" 

Üldisest trendist rääkides ütles Josing, et erinevad majandussektorid nagu ehitus, tööstus ja kaubandus kibelevad juba hindu tõstma. „Nüüd kui majandus hakkab kõige madalamast punktist taastuma, siis üldiselt on väga selge soov hakata hindu tõstma, sest ettevõtjatel on olnud väga raske kasumi osas.“

„Mullu teeniti suuri kahjumeid ja seetõttu on suur tahtmine hindu tõsta, isegi ehituses ütles kolmandik firmadest, et nad tahavad järgmise kolme kuu jooksul seda teha. Aasta tagasi räägiti alles hinna alandamisest. Hinna alandamine ei ole enam konkurentsieelis ettevõtjate jaoks ning nüüd loodetakse hindade tõstmise peale,“ lisas ta.

Josingu hinnangul on aga tarbijate inflatsioonihirmud suurenenud. See ongi selline pinnas, kust tavapäraselt võibki inflatsioon natuke kiireneda, kui sellised ootused ja tahtmised on väga suured. Objektiivselt hinnates on tarbijate maksevõime ikkagi  madal. Suur töötute hulk ja palgad on külmutatud. Hinna tõstmine võib alati kaasa tuua käibe alandamise – võidad hinnas, aga kaotad müügimahus.“

Küsimuse peale, kas aasta teine pool toob inflatsiooni kasvutrendi kaasa, lausus Josing: „Midagi väga roosilist ma küll ei näe. Eesti probleem inflatsiooniga on see, et meie hinnatase on ELi keskmisest odavam, loomulik konvergents on sisse programmeeritud. Kui majandus natuke taastuma hakkab, siis tekib ka hinnasurve.“

Josing leiab, et ettevõtjaid peaks üles kutsuma hindu mitte tõstma. „Kui praegu vähegi võimalik, siis praeguses situatsioonis ei tasuks hindadega üles minema hakata, see võib kaasa tuua ettevõtte turuosa kaotuse. Konjunktuuri instituudi uuringus on näha, et need kaubad, kus Eesti kaubad on kallinenud, on importkaubad päris kiiresti peale tulnud – ega turg ei salli tühja kohta. Tarbija küll eelistab Eestimaist, aga vaatab väga palju hinda,“ nentis ta.