Kelam: Mistrali-tehingu tõttu vaja reguleerida ELi relvaeksporti

"Sellisel juhul oleks okupeeritud ka Thbilisi, mida Prantsuse presidendi sõit Moskvasse suutis augustis 2008 viimasel hetkel ära hoida," lisas ta.

Kelami kinnitusel osutasid Moskva sõjaliste avantüüride ohule ka aasta tagasi toimunud kahed Vene sõjalised manöövrid. "Stsenaarium oli üsna läbipaistvalt invasiooni harjutamine Balti riikidesse," märkis ta.

Küsimuse algatajad rõhutavad Kelami ütlusel vajadust viia Euroopa Liidu  poliitiline solidaarsus ja Lissaboni lepingust tulenevad kohustused praktikasse. Lissaboni lepingu artikkel 32 kohustab liikmesriike üksteisega Nõukogus konsulteerima välis- ja julgeolekupoliitika üldist huvi pakkuvais küsimustes, et kujundada neile ühine lähenemine, viitas ta.

"8. detsembril 2008 vastu võetud Nõukogu ühisseisukoht määratleb ühisreeglid reguleerimaks sõjatehnika eksporti ning kohustab liikmesriikide valitsusi arvestama relvastust ostva riigi võimekust oma rahvusvaheliste kohustuste täitmisel, inimõiguste austamisel, samuti relvamüügi võimalikku mõju regionaalsele julgeolekule ja stabiilsusele," rääkis Kelam.

"Meie taotleme, et relvamüügi tehinguid kolmandatesse riikidesse reeglina arutataks ja konsulteeritaks Nõukogus nimetatud põhimõtete raames," lisas ta.

Ühtlasi märkis Kelam, et ühelgi Euroopa Liidu liikmesriigil pole õigust sõlmida sõjalise varustuse müümise leppeid kui on oht, et antud tehing võiks kahjustada mõne muu liikmesriigi julgeolekuhuve. "Selleks on Euroopa Liidu liikmesriikide valitsustel vajalik määratleda  ka Euroopa ühised julgeolekuhuvid," sõnas ta.

Tegemist on esimese katsega tõstatada suurte majandushuvidega seotud probleem sellises valguses, lisas Kelam. Euroopa Parlamendi saadikuil õnnestus oma küsimus päevakorda saada alles neljandal korral. Rahvapartei fraktsioonil on valminud ka resolutsioonikavand, kuid fraktsioonijuhtide enamus leidis möödunud nädalal, et resolutsioon olevat enneaegne.