Rahvusliku kapitali koostöö

Murakas põhjendas koostöövajadust piima tootmise ja töötlemise suure investeeringuvajadusega. "Piimatööstus on väga kapitalimahukas ja seetõttu peame tegema koostööd. Siin on vaja Eestil ressursse koondada, et rahvusvahelistel turgudel paremini konkureerida," lausus ta. Kui suurtest rahalistes numbritest on jutt, seda ta ei öelnud.

Töösturite andmeil omab umbes 40% Eesti piimalehmadest kaasaegsetele normidele vastavaid elamistingimusi, mis läks maksma 2 miljardi krooni ringis. "Siin peab tegevus jätkuma. Teame, et paljud farmerid tahtsid tootmist uuendada ka 2009 ja 2010, kuid majandus tõmbas sellele kriipsu peale. Ühtegi uut piimatööstust pole Eestis ehitatud, kuid tehnoloogiad arenevad kiiresti, see on pidev võidurelvastumine globaalses konkurentsis. Sul ei ole pääsu, oled sunnitud sellega kaasas käima," selgitas Murakas.

"See on puhas spekulatsioon, kuid me ei välista ühtegi võimalust," kostis Murakas vastuseks küsimusele, kas Tere ja E-Piim võiksid ühiselt börsilt raha hankida. "Piimasektori ettevõtte aktsiate kujundamine n-ö rahvaaktsiaks on väga hea mõte ja idee, mida me oleme põgusalt ka arutanud. Põhiline on, et me suudaksime olla eelarvamustevabad ja vaadata tulevikku. Kui ettevõtete omanikud leiavad, et ühinemine on kasulik, on põhimõtteliselt võimalik, et minnakse ka börsile," rääkis ta.

Kivine ja Murakas ei salanud, et Tere ja E-Piima ühine tegutsemine aitab koduturul paremini läbi lüüa. "Näiteks on piima vedu ülioluline, transpordikuludeks läheb 75 miljonit krooni aastas. Tähtis on, et me ei teeks selles lõigus topeltkulusid ega kataks üksteist. Me saame siin ainult võita," selgitas Kivine.

Kivine lisas, et ehkki piima hind koosneb hinnanguliselt 70% ulatuses turusituatsioonist, sõltub siiski tervelt 30% ettevõtete efektiivsusest. "Loodame, et suudame siin väikeses Eestis midagi (koos - toim) ära teha, et olla efektiivne," märkis ta.

"Euroopa Liidus tegeleb vaid 3% inimestest põllumajandusega, kuid võib öelda, et nad ise on üsna kehva toidu peal," sõnas Murakas rõhutades, et piimatööstuste koostööst peaksid kasu saama kõik osalised, nii tootjad, töötlejad kui tarbijad. "Meie üks eesmärk on maksta läbi koostöö talumeestele paremat piima hinda," lisas ta.

Piimatöösturid ei täpsustanud, milliseid võimalusi annab nende koostöö kaubanduskettide survestamiseks. "See on suhteliselt hell teema, kaubandusketid muutunud suhteliselt monopoolseks ja nende otsustest sõltub, mida tarbija osta saab," lausus Murakas. Ta lisas, et vaatamata jõudude ühendamisele oleks Tere ja E-Piim välisturul, näiteks Venemaal, üsna marginaalsed tegijad. "Danonega võrdselt reklaamiaega suudaks osta ei E-Piim ega Tere," tõdes ta Poola päritolu jogurtikampaaniatele viidates.

Selgust ei antud ka selles, millised on koostööst tulenevad esimesed sammud. "Räägime siiski praegu vaid strateegilisest koostööst ja üksteise tundmaõppimisest," lausus Murakas lisades, "praeguses faasis ei tee me midagi, mille vastu võiks konkurentsiamet huvi tunda."

Ühtlasi on lahtine, mis saab tööstuste ühinemise korral E-Piima arvukatest väikeosanikest. Kivine tõdes, et võimalusi on mitmeid, kaas arvatud, et neist saavad ühise ettevõtte kaasomanikud ning Tere kaasab omanikeringi ka enda piimatootjad või et suuromanikud ostavad väikesed välja.

Kivine sõnas, et Tere tegeleb oma 12 miljoni kroonise maksuvõla klaarimisega, pidades maksuametiga taas ajatamise läbirääkimisi. Kõige raskemad ajad on möödas, kinnitas ta. "Piimapulbris maksmine oli viga," lisas Kivine kommenteerides rohkem kui aastatagust likviidsuskriisi, mil Tere maksis piimatootjaile osaliselt rahas, osaliselt pulbris. Praeguseks on toorpiima eest makstud pulber müüdud ELi sekkumiskokkuostu, ehkki asub füüsiliselt siiani AS Tere laos.