Varastatud kvoodid seisavad välismaalaste kontodel

Jaanuaris sekkus kvoodiärisse Euroopa Komisjon, kuna Tšehhi, Austria ja Kreeka registritest läks peale häkkimisi kaduma umbes kaks miljonit heitkoguseühikut. Osa kadunud ühikuist on samas saladuslikul kombel sattunud Eesti registris olevatele kontodele.

Praegu koostab Eesti aruannet oma registri turvalisusest, mille heakskiitmisel saab taas ühikuid ostma-müüma hakata.

Münt mainis, et juhtunu põhjuseid alles uuritakse. "Osa illegaalselt edasi kantud ühikutest on hetkel Eesti registris olevatel kontodel, mis ei kuulu Eesti juriidilisele isikule ega eraisikule. Edasiste tegevuste üle otsustamine toimub liikmesriikide õiguskaitseorganite vahel," ütles ta.

Sellised lühikese aja jooksul mitme erineva liikmesriigi registriga seotud illegaalsed tehingud on esmakordsed, mis sundiski komisjoni astuma erakorralisi samme, ütles Münt selgitades, et 2003. aasta direktiiviga loodud kvootide kauplemise süsteem on internetipõhine andmekogu, kuhu on muuhulgas salvestatud kasvuhoonegaasidega kauplevate isikute ja käitiste andmed, käitistele eraldatud lubatud heitkogused, ühikutega tehtud tehingud ning käitiste tõendatud ja tagastatud heitkogused. Igal Euroopa Liidu riigil on oma saastekvoodiregister.

Saastekvoodi kauplemise süsteemis ei toimu maksmist ning seda register ka ei kajasta. Liikmesriik ei oma informatsiooni tehingutega seotud maksete kohta. Registris toimub ainult saastekvootide tehniline ülekandmine vastava konto omanikult teisele kontole. Õigusliku aluse olemasolul, näiteks õiguskaitseorgani nõudel, saab registris oleva konto ka blokeerida.

ELi kvoodiäri sattus avaliku tähelepanu alla jaanuari lõpus. Europol ei välista, et asjasse on segatud organiseeritud kuritegevus.