Pindi indeks märtsis +4,2%

Pakkumiste arv kasvuteel. Kui veebruaris tehti 17 Eesti suuremas linnas 627 korteriomandi tehingut, siis märtsis aktiivsus tõusis, kasvades 743 tehinguni. Aprillis-mais on oodata turu veelgi suuremat elavnemist, kuna ostuhuvi üha kasvab.

Talvine vähene tehingute arv on mõnevõrra suurendanud pakkumiste arvu - keskmiselt umbes 10 protsendi võrra, kuid kevadine suurem tehinguaktiivsus tasandab selle ilmselt mõne kuu jooksul ära.

Paremini lähevad kaubaks renoveeritud ja uued elamispinnad, tugev konkurents on aga jätkuvalt paneelmajakorterite müüjate vahel. Praegune, kriisijärgse perioodi ostja on keskmisest kõrgema sissetulekuga, mistõttu kehvema asukohaga, halvemas seisukorras ja ühetoalistele varadele on ostja leidmine keeruline ning ainsaks argumentiks on madal hind.

Pangad elavdavad taas laenuga turgu. Samas on suuremad kommertspangad alustanud üle aastate taas argessiivseid kodulaenukampaaniaid ning sellega kaasnevad soodustused muudavad eluasemelaenu vastuvõetavamaks ka sellele sihtgrupile, kes siiani on pigem laenust loobunud. Kindlasti avaldab see teatavat mõju ka tehingute arvule.

Märtsis tarbijate kindlustunde indikaator taas tõusis, jäädes tasemele -1. Olgu ära märgitud, et plussis oli indikaator vaid buumiperioodil.

Madal hind hoiab ostujõudu kõrgel . Praegu saab keskmist palka teeniv tallinlane olemasolevatel finantseerimistingimustel soetada endale Tallinna keskmist elamispinda maksimaalselt 77 ruutmeetrit, tartlaste ning pärnakate ostuvõime on vastavalt 73 ja 77 ruutmeetrit.

Kinnisvarahindade põhja perioodil ületas ostujõud suurtes linnades 80 ruutmeetri künnise. Meenutuseks - buumi tipul 2007. aasta alguses piirdus ostuvõime Eesti suuremates linnades umbes 30 ruutmeetriga.