Kes ei tunne energeetika minevikku, elab tulevikuta

Kahjuks kehtivad nõukogude ajal administratiivsete meetoditega kujundatud tariifid osaliselt tänini, sest erinevad elanikkonnagrupid tasuvad erinevate hindade alusel ja keegi ei oska öelda, mis hakkab juhtuma täieliku vabaturu tingimustes.

Tulevik on tume. Olukord läheb ilmselt väga hulluks, sest Eesti olemasolevad tootmisvõimsused tuleb suures osas asendada ning Balti riigid ja Soome on elektrienergiat importivad maad. Norra ja Rootsi on küll pisut eksportivad süsteemid, kuid seda energiat himustab energianäljas Lääne-Euroopa, mida toetab tugev ülekandevõrk. Eriti teravaks muutub olukord siis, kui Saksamaa jätkab oma tuumaenergiavastast poliitikat. Sel juhul tõuseb elektri hind ka Põhjamaade turul järsult. Suur elektrienergia import Venemaalt on poliitiliselt ohtlik.

Kuna investeeringutoetuste otsustamise mõju kestus ületab paljukordselt ühe valimisperioodi kohta poliitikutele antava mandaadi kestuse, ei tohiks investeeringuotsused ja -toetused tuleneda vaid päevapoliitilistest eelistustest, vaid eeldama laiapõhjalist kokkulepet.