SEB peaökonomist: olukord halvem kui Lehmani järel

Euroopas on seni abipakettidega tegeldud raskustesse sattunud euroala riikide likviidsusprobleemidega, andes neile uut laenu vanade katteks ning võimaldades neil jätkata oma kohustuste finantseerimist. Maksevõime probleemi lahendamiseks pole seni aga veel suuremat ära tehtud.

„Usun, et see raske märg tekk jääb meid rõhuma seni, kuni saame selgust, kuidas rea riikide maksevõime probleem laheneb,“ ütles Bergqvist.

Puudub süsteemne vaade, tervikpilt.

„Asi ei puuduta ainult Kreekat, vaid ka teisi riike. Süsteemne mõõde on põhjus, miks me ei tea, mis edasi saab, ehkki me teame, kes kui palju ja kuhu on laenatud. Sel põhjusel sarnaneb see Lehmani situatsiooniga,“ ütles Bergqvist.

„Paljud – sealhulgas USA valitsus – arvasid, et Lehmani on võimalik isoleerida. Ei mõistetud, et Lehman oli osa süsteemist. Just seda süsteemi perspektiivi on meil raske aduda,“ rõhutas Bergqvist.

Lehmani õppetund näitab selgelt, millised tagajärjed võivad olla süsteemselt oluliste pankade kollapsil finantssüsteemile. Euroopa Keskpank hoiatas isegi võimalike väga negatiivsete tagajärgede eest, mis võivad olla võlgade restruktureerimisel, rääkimata riikide pankrotist.

Kreeka on võrreldav süsteemselt olulise pangaga, kuna tegemist on OECD riigiga ning rahaliidu liikmesriigiga.

Bergqvist jagab Euroopa Keskpanga seisukohta, et äärmiselt oluline on kaitsta pangandussüsteemi stabiilsust.