Soome-ugri rahvaste pärimus teatrilaval

Killukesi erinevate rahvaste kultuurist. Palju on "Sugrierroris" kasutatud traditsioonidepõhist materjali: rahvalaulu, rituaale ja legende. Laval näeb ka rahvariideid - seda eelkõige minevikuna tänapäevas ehk siis sellises vormis, nagu soome-ugri rahvaste esindajad neid praegu kannavad.

"Meie jaoks on rahvariie pidupäevane ja teatraalne riietus, aga näiteks hantidele või maridele on see üsna igapäevane, kui vaadata neid inimesi, kes ei ela linnades," ütles lavastaja.

Kolditsa sõnul ei ole "Sugrierrori" aluseks klassikaliselt vaadeldav lugu ning lavastajad pole kavatsenud teha sellest näidendit. "Meie eesmärk oli tuua välja soome-ugri etniliste gruppide omapära," ütles Koldits. Nõnda koosneb lavastus plokkidest, milles vahelduvad erinevate soome-ugri rahvaste pärimuskatked.

"Esmapilgul tunduvad need osad vormiliselt erinevatena, aga hiljem selgub, et sisimas on neil midagi ühist. Loodetavasti on see ühisosa näha. Alguses ei olegi eesmärk väga selgelt eristust tekitada, kas parajasti esitatakse mari või udmurdi lõiku, aga lavastuse lõpuks saab vaataja aru küll, mis on mis," arvas lavastaja.

Lavastuse teema on sõnastatav identiteediküsimusena. "Selle ümber keerleb suuresti kõik. Kuidas identiteeti hoida ja mis piirini seda hoida? Paljude soome-ugri rahvaste puhul on nii, et nende traditsioonid ei muuda neid enam kuidagi ühiskonnas edukaks. Eestlastel on selles mõttes rohkem vedanud, et nemad ei ela nii selle hävingu piiri peal," sõnas Koldits. "Sugrierror" etendub Põhuteatris limiteeritud arv kordi, kuigi tegemist on projektiga, mida võiks mängida kauem.

"Need inimesed on siia poolkera eri paigust kokku tulnud selle etenduse jaoks ning seda on olnud üsna raske ette valmistada. Aasta tagasi tegime siin paar nädalat proove, nüüd teeme jälle. Sellist rahvast ei saa korraga pikalt kinni hoida," rääkis Koldits.