Padar: finantskriis riskib paisuda poliitiliseks kriisiks

Viimasel ajal on see jäänud euroala päästefondide ja Kreeka abipaketi ümber ägenenud vaidluste varju, kuid on jätkuvalt üks tähtsamaid uuendusi selles, kuidas euroala seni toiminud on.

Ja kokkuleppega on tuline kiire - finants- ja majanduskriis kisub Euroopas juba poliitiliseks kriisiks, nentis läinud nädalal Tallinnas Euroopa Parlamendi saadik ning majandus- ja rahanduskomisjoni liige Ivari Padar.

Kõige suuremad vaidlused on käinud selle üle, kui palju sõnaõigust jätta poliitikutele, kui otsustamisel on norme rikkuvate riikide karistamine ja korralekutsumine. Euroopa Parlament on siin asunud toetama Euroopa Keskpanga positsiooni, et sanktsioonid peaksid olema võimalikult automaatsed. Nagu näitab euroala senine käekäik, ei ole eksijatel enestel huvi ennast karistada.

Praeguses kriisihalduses soleerivad kaks riiki. Mida sellest arvate? Demokraatia on keeruline asi, aga ilma ei saa. Praegu on riigid ja parlament kuidagi kõrvale tõrjutud. Võimaluse jätmine ainult tagatoa kätte lõhub Euroopa Liidu rohkem ära. Poliitiliste otsuste puhul ei tohi teisi riike kõrvale jätta.

Mis saab edasi? Järgmine samm on arvatavasti eurovõlakirjad. See on aga võimalik ainult siis, kui riigid, kellele neid võlakirju eelkõige vaja on, ise pingutavad ja oma kodutöö ära teevad. Kui eurovõlakirjadega ainult musta auku täidetakse, siis ei ole sellest asja. Kodutöö peab olema tehtud, siis on see mõistlik.

Euroopa ühtsuse poolest oleks eurovõlakiri samuti hea samm edasi.

Mida tähendaks euroala majandusvalitsus? Kindlasti on üks osa maksupoliitika küsimused. Kuhumaani, on raske öelda. Aga teatud harmoneerimine, maksupettuste riskide mahavõtmine, parem administreerimine, ühisema baasi saamine energia maksustamisel. Kui me tahame tugevamat Euroopa Liitu edasi arendada, siis peaksid kõik need teemad olema laual.

Eesti peaks siis loovutama iseotsustusõigust. Kas oleme valmis sellega nõustuma? Ma usun, et kui ta on seda väärt, siis seda tuleb teha. Kas ta on seda väärt, näitavad arutelud. Tugev Euroopa Liit on Eesti jaoks igal juhul number üks asi.

Tasub teadaMida reformipakett hõlmab, et kriis ei korduks- Eelarvepuudujäägi menetluse rakendamist, nõudeid liikmesriikide eelarveraamistikule, makromajanduslike tasakaalustamatuste ennetamist ja kõrvaldamist, eelarveseisundi järelevalvet, majanduspoliitika järelevalvet ja kooskõlastamist ning euroalal esinevate ülemääraste makromajanduse tasakaalunihete korrigeerimiseks võetavaid täitemeetmeid- ELi eesistujariik Poola on teinud nende õigusaktide võimalikult kiirest vastuvõtmisest majandus- ja rahandusvaldkonna prioriteedi number üks.- Ivari Padar usub, et septembri lõpuks sünnib kompromiss ja paketile annab oma toetuse ka europarlament.