Proovitöö või faktiline tööle lubamine

Kuigi esmapilgul võib tunduda, et proovipäev on hea võimalus saada ülevaade tööle kandideeriva inimese oskustest, tähendab see tööandjale ebapiisava ettevalmistuse korral suurt riski saada endale töötajaks isik, keda tegelikult ei soovitud.

Proovipäev ei ole midagi uut. Tööandjad on sellist hindamismeetodit kasutanud juba aastaid.

Praegu kehtiv seadus ei reguleeri sellist olukorda, kus töötaja värbamisfaasis potentsiaalse tulevase töösuhte loomise eesmärgil tööülesandeid täitma lubatakse.

Raskem on see muidugi olukorras, kus töötaja peaks midagi tootma ja selle põhjal saaks talle hinnangu anda. Ilmselt aitaks sel puhul vaid üksikute töölõikude hindamine, et kandideerija kogu tööprotsessi kui tervikut läbima ei peaks. Tõendamiskoormist selles, et tegemist oli üksnes proovipäeva, mitte töötajaga töölepingu sõlmimisega, kannab tööandja.

Juhul kui tööandjal on siiski õnnestunud vältida faktilise tööle lubamise kaudu töötajale töölepingu sõlmimise mulje loomist, tekib teine probleem sellega, kuidas kandideerija tööpanust tasustada. Kui kandideerija on täitnud ülesandeid, siis võiks eeldada, et isik tahab selle eest saada ka tasu.

Proovipäeva eesmärk ei saa ega ei tohi olla see, et proovipäeva sildi all laseb tööandja kandideerijatel endale tasuta tööd teha. Töölepingu seaduse kohaselt tuleb tasu maksta ülesannete eest, mille täitmist võiks eeldada tasu eest.

Siiski jääb küsimus, mis võiks olla selle tasu suurus. Praegune praktika on selline, et juhul kui töötasus ei ole kokku lepitud, tuleb maksta kandideerijale sellist keskmist tasu, mida sarnane isik saab samal töökohal töötades.

Loomulikult on võimalik kokku leppida, et proovipäeva eest tasu ei maksta.

Proovipäevaga kaasneb ärisaladuse lekkimise risk. Kindlasti esineb situatsioone, kus kandideerija võib proovipäeval ülesandeid täites kokku puutuda tööandja ärisaladusega, näiteks klientide andmebaaside ja nendes sisalduva olulise infoga klientide tarbimisharjumuste kohta.

Kuidas saab tööandja tagada, et isik, kellega töölepingut ei sõlmita, ei kasutaks tööandjalt saadud infot kurjasti ära?

Ilmselt ei ole see saladuse hulk, millega kandidaat kokku puutub, märkimisväärne, kuid ka vähese infoga võib kandideerija teha tööandjale palju kurja.

Selleks et sääraseid olukordi vältida, on soovitav proovipäeva kohta sõlmida leping, mis määrab ära kandideerija kohustused seoses saladuse hoidmisega.