ÄP: täiturid tagasi ametnikeks

Ametnikustaatus annaks võimaluse seni füüsiliselt isikutest ettevõtjatena tegutsevate kohtutäiturite tegevuse paremaks kontrolliks ja veelgi enam, paneks kellegi vastutama nende tegevuse eest. Ministri.

Sest täitureid ühendav koda seda teha pole suutnud. Isegi, kui seadusega on öeldud, et „kohtutäitur peab järgima oma ametivannet ning käituma väärikalt ka väljaspool ametitegevust“, puudub mehhanism selle jõustamiseks.

Avalik-õiguslikku teenust osutavad kohtutäiturid, kellele riik on andnud eriõigused, on olnud suletud süsteem kõiges, mis puudutab majandamist, sissetulekuid, aruandlust. Just kohtutäiturite nö vägivalla monopol, jõupositsioon on tekitanud olukorra, kus nende maine on kehv. See viib alla ka riigi maine, keda nad ju tegelikult esindavad. Ning ka kohtusüsteemi maine.

Meenutame, et kohtutäiturite reisiloo peale, kus kirjeldasime puhkusereise koolituse sildi all, ei tulnud täiturite poolt mingit enesepuhastust või kriitikat. See oli ju avalik saladus. Sellise tegevusetusega loovad täiturid ise pinnase, et tekiksid ideed süsteemi muuta.

Kohtutäiturid tegid sama vea, mis tegid näiteks arstid ravimifirmade üritustel osalemisega. Nad pigem võtavad ringkaitse ehk sellega nad toetavad ebaeetiliste täiturite tegevust. Selline käitumine sai saatuslikuks ka Rahvaliidule.Tõsi, praegune süsteem ise ei ole ju põhimõtteliselt halb, sest selle ülevalpidamiseks ei kulu riigi raha. Kohtutäiturite muutmisega ametnikeks kasvaksid kulud maksumaksjale.

Kuid vaja on puhastust, eneseregulatsiooni, selgemat mehhanismi, millega saaks kohtutäitureid vajadusel ka välja vahetada. Samuti oleks võimalik näiteks riigilõivudega vähemalt osaliselt finantseerida täiturite tegevust võlglaste rahakoti arvelt.

Vastuväitena võib veel öelda, et ametnik kipub olema igavene, vaatamata tema oskustele ja võimetele. Samas on lootus avaliku teenistuse seaduse muutmisele. Ning ka kohtutäituri ametikoht on praegu tähtajatu.

Lugeja ehk mäletab veel aega eelmisel sajandil, mil kohtutäiturid olid riigiametnikud. Kes olid toona alamotiveeritud ja tegid täpselt niipalju kui viitsimist oli. Me teame ka, et Ida-Euroopas otsustati valdavalt eraõigusliku süsteemi kasuks, sest riigid ise olid ebaküpsed. Leo Netten, Kohtutäiturite Rahvusvahelise Liidu president, rääkis märtsis Tallinnas esinedes selle otsuse tagamaadest. Ta ütles, et riigid vajasid kiireid muutusi ning eraõiguslike kohtutäiturite võrgustiku tekitamiseks oleks riik pidanud tegema suuri kulutusi ning määrama neile korruptsiooni vältimiseks kõrgeid palku. See oli võimatu alles iseseisvunud riikide jaoks.

Kuid Eesti ei ole äsja iseseisvunud riik. Meie suudame oma ametnikele maksta palka. Ja nõuda head tööd, mida ka tehakse. Võtame või juhtkirja alguses mainitud maksuameti, kes hiljutise majanduslanguse ajal kümnekordistas ajatatud võlgade mahu, mis päästis paljud ettevõtjad hullemast.