S&P hoiatab ka Eestit

Mida selline reitingukärbe euroalal tähendaks? Eelkõige mõjutaks see euroala päästefondi EFSF võimet turult odavalt laenata ning ennast võimendada.

Otsuse ajendiks on viis omavahel seotud tegurit, mis erineval määral mõjutavad kõigi euroala riikide usaldusväärsust, põhjendas S&P. Need on: laenukraanide järsk koomalekeeramine euroala pankade poolt; mitmete euroala riikide võlakirjatootluste tõus; pikaleveninud poliitilised vaidlused kriisi lahendamise üle; valitsuste ja erasektori suur võlakoormus; Euroopa halvenenud majanduskasvu väljavaated 40%se tõenäosusega uuest majanduslangusest.

S&P teade tuleb vahetult enne neljapäeval algavat Ülemkogu, mis S&P hinnangul annab poliitikutele veel siiski võimaluse seniste poolikute meetmete asemel välja tulla otsustava kriisilahendusega, mis aitaks turgude usalduse tagasi võita.

„Leiame, et kriisi süvenemise ja laienemise risk on märkimisväärselt kasvanud ja sellise arengu mõjud oleksid tuntavad üle kogu rahaliidu, arvestades riikide majanduste ja finantsturgude integreeritust,“ kirjutas S&P. Kui turud taas poliitikute otsustes pettuvad, tähendab see pankadele ja valitsustele laenuraha kallinemist, laenupakkumise ja – nõudluse vähenemist ning veelgi suuremat vajadust eelarvete kärpimiseks.

Mis liiki lahendust investorid siis tippkohtumiselt ootavad?

S&P viitab Euroopa Keskpanga juhi Mario Draghi sõnadele, et rahaliit vajab uut ranget eelarvekokkulepet. Alles siis võivad järgneda „muud elemendid“, mida turud tõlgendasid kui keskpanga vihjet võimalkust jõulisemats sekkumisest.

S&P nendib, et selle kokkuleppe detailid on poliitikute teha, kuid et turgude usalduse võitmiseks peaksid need sisaldama eelarveressursside senisest suuremat koondamist ja ühist vastutust koos rangema vastastikuse järelevalvega eelarvedistsipliini täitmise üle. Ilma sellise kokkuleppeta ei pruugi Euroopa Keskpank nõustuda suuremaid tugioste tegema, nendib S&P.

Lisaks tuleb liikmesriikidel jätkata oma majanduste reformimist – üksi kärbetest ei piisa.