• OMX Baltic0,62%322,96
  • OMX Riga−0,71%964,44
  • OMX Tallinn−0,04%2 278,32
  • OMX Vilnius−0,37%1 506,67
  • S&P 5000,58%7 757,17
  • DOW 300,69%52 856,09
  • Nasdaq 1,05%26 702,86
  • FTSE 100−0,5%10 698,99
  • Nikkei 225−2,65%62 907,84
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%90,96
  • OMX Baltic0,62%322,96
  • OMX Riga−0,71%964,44
  • OMX Tallinn−0,04%2 278,32
  • OMX Vilnius−0,37%1 506,67
  • S&P 5000,58%7 757,17
  • DOW 300,69%52 856,09
  • Nasdaq 1,05%26 702,86
  • FTSE 100−0,5%10 698,99
  • Nikkei 225−2,65%62 907,84
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%90,96
Kahjumlikke ehitusobjekte on olnud enamikul, kui mitte kõigil ehitusfirmadel, aga kas neid käsitleda heategevuse või annetusena, on juba vaatenurga küsimus, ütles ASi Merko Ehitus juhatuse esimees Andres Trink.
Tringi sõnul selgub nn. heategevuse või annetuse suurus tegelikult alles tagantjärele. „Väga oluline ja positiivne on aga see, et need objektid, kus firmad tegelikult teevad kahjumit, saavad ikkagi lõpuni ehitatud,“ rõhutas Trink.
Eelmisel nädalal avatud Lennusadama renoveerimise kohta ütles ehitusfirma ASi Nordecon suuromanik ja nõukogu esimees Toomas Luman, et tegu oli tõenäoliselt suurima ühekordse eraannetusega kultuurile ning soovis anda sümboolse 3 985 767 eurose tšeki meremuuseumi juhile ja kultuuriministrile.
Äripäev küsis ehitusettevõtjailt, millised on olnud nende suuremad nn heategevusobjektid ning miks tekib olukordi, et firma peab objektile peale maksma.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele