Mida peaks teadma elektrituru avanemisest?

1. jaanuaril 2013 avaneb Eesti elektriturg täielikult konkurentsile. Nii eratarbijad kui ka ettevõtted saavad alates järgmisest aastast valida endale sobiva elektrienergia müüja. Kuna ettevõtete elektritarbimise mahud ja profiil on sageli keerukam kui eraklientidel, tasuks elektrimüüja valimisega hakata tegelema juba hiljemalt septembri- või oktoobrikuus.

Miks turg avaneb?

Elektrituru täielikuks avanemiseks on kolm peamist põhjust.

Ühegi ettevõtte varustamine elektriga ei katke hetkeski ka siis, kui klient mõne elektrimüüjaga 1. jaanuariks 2013 lepingut ei sõlmi. Kui ettevõtte liitumispunkt on elektrivõrguga ühendatud madalpingel suurema kui 63-amprise peakaitsmega või liitumispunkt asub keskpingel, siis müüb elektrit vastava piirkonna võrguettevõte bilansienergia hinnaga. Bilansienergia hinna arvutab Elering igaks kauplemisperioodiks nii ostetud kui müüdud bilansienergiale. Tähtis on meeles pidada, et bilansienergia hind on praktiliselt selle tunni kõrgeim elektrienergia hind. Selle arvutamisel kasutatakse sisendina lisaks süsteemi bilansienergia hinnale ka kõiki kulutusi, mida Elering teeb süsteemi bilansi hoidmiseks tunnisiseselt. Bilansienergia hinnast saab ülevaate Eleringi veebilehelt ning samuti Eleringi koostatud elektrisüsteemi igakuistest kokkuvõtetest, mis on kättesaadavad siit.

Juriidilised isikud, kes on võrguga ühendatud madalpingel kuni 63-amprise peakaitsmega, saavad elektrimüüja valimata jätmisel kasutada sarnaselt kodutarbijatega üldteenust. Ka sel juhul müüb elektrit vastava piirkonna võrguettevõte, kuid elektrienergia hinna aluseks on eelmise kuu kaalutud keskmine börsihind, millele lisanduvad elektri ostmiseks tehtud mõistlikud kulud ja mõistlik kasum. Üldteenuse hind on Konkurentsiameti pideva vaatluse all.

Kui tarbija valitud elektrimüüja pankrotistub või lõpetab tegevuse, tagatakse elektrivarustus üldteenuse või bilansielektriga seni, kuni tarbija valib uue elektrimüüja.

Nagu praegu, nii ka uuel aastal ei saa vahetada võrguettevõtjat, kes elektrienergia iga tarbijani toimetab: see jääb igal tarbijal samaks. Kuna võrguteenuse näol tegemist loomuliku monopoliga, kooskõlastab võrguteenuse hinna ka edaspidi Konkurentsiamet.

 Milliseks kujuneb elektri hind?

2013. aastast kujuneb elektrienergia tegelik hind elektribörsil ning seetõttu ei tea enne turu reaalset avanemist hinda täpselt keegi. Reguleeritud turul kaubeldava elektrienergia hind on olnud senini vabaturu hindadest odavam tänu riigi toetustele. Samuti on Euroopa Liidu senine saastekvootide poliitika olnud Eesti jaoks soodne ehk seni oleme saanud odavat elektrienergiat looduse ja tuleviku arvelt. 

Turu avanemine pole iseenesest elektri kallinemist tingiv tegur – elektri hind tõuseks sõltumata turu avanemisest. Eeskätt tõstavad elektri hinda kogu Euroopas ja ka Eestis 2013. aastast muutuvad CO2 heitmekaubanduse reeglid, mille kohaselt tuleb põlevkivielektri tootmiseks hakata heitmekvooti ostma. Seni on aga elektritootjad saanud seda kvooti tasuta. Veelgi suurem oleks aga hinnatõus ilma elektriturgu avamata. Nimelt jõuaks siis meieni valdavas osas põlevkivist ja teistest taastumatutest allikatest toodetut elekter nagu seni. Kuna heitmekvootide ostuhind mõjutab just selliseid elektritootmisviise, siis oleks sel 100% mõju ka tarbijalt küsitavale elektrihinnale. Avatud turul ostetakse aga elektrit börsilt, kus kaubeldakse ka Põhja-Euroopa tuule-, hüdro- , päikese- ja muude taastuvenergia liikidega. Kuna sel viisil elektri tootmiseks pole saastekvooti vaja ka edaspidi, tasakaalustab taastuvenergia osakaal heitmekvoodi hindade mõju elektri maksumusele ning piirab igaühe elektriarve suurenemist avatud elektriturul.

Elektrienergia hind ja elektriarve ei ole sama. Elektriarve koosneb võrgutasudest, elektriaktsiisist, käibemaksust, taastuvenergia tasust ning alles viimasena elektrienergia enda hinnast. Võrguteenuse tasu, mis moodustab kolmandiku kodutarbija elektriarvest, kooskõlastab ka elektrituru avamise järel Konkurentsiamet. Lisaks moodustavad sama suure osa elektriarvest taastuvenergia tasu ning elektriaktsiis, mida turu avanemine ei mõjuta. Elektrienergia hind moodustab tavatarbija arvest vaid ligi kolmandiku.

Kuidas valida elektrimüüjat?

Iga tarbija saab endale elektrimüüja valida nii enne elektrituru avanemist 2012. aasta teises pooles kui ka pärast turu avanemist. Lepingu uue müüjaga võib sõlmida kasvõi igal kuul, vahetamiste arv ei ole kuidagi piiratud. Elektrimüüja vahetamine on sarnane telefoni- või mobiilioperaatori vahetamisele: tarbijal tuleb sõlmida leping uue elektrienergia müüjaga, kes ise lõpetab lepingu senise elektrimüüjaga.

Elektrimüüjat ei saa valida need elektritarbijad, kellel pole sõlmitud võrgulepingut otse võrguettevõttega ning kes tarbivad elektrit kellegi teise võrguühenduse kaudu. Sellisteks alltarbijateks on näiteks kaubanduskeskuste ja ärihoonete rentnikud. Nendele tarbijatele müüb elektrit kas kinnisasja omanik või haldur, kes ka elektrimüüja valib. Samas saab hoone omanikule või haldurile esitada oma soovi osaleda elektrimüüja valikuprotsessis.

Elektrimüüja valimine on nagu iga teenusepakkuja valik: ei tasu otsustada kohe esimese pakkumise laekumise järel. Pakkumised tasuks võtta vähemalt kolmelt elektrimüüjalt. Kindlasti on üheks olulisemaks valikukriteeriumiks elektrimüüjate pakutav hind. Pakkumisi võiks võrrelda elektribörsil Nord Pool Spot kujunevate hindadega. Samas tuleb arvestada, et elektribörsil kujunevad hinnad on pidevas muutuses.

Eelistada tasuks neid elektrimüüjaid, kes liitunud elektri avanemise hea tahte koostööleppega ning võtnud endale vabatahtlikult kohustuse vältida tarbijate eksitamist. Neil müüjatel on õigus kasutada Avatud 2013 märki. Nimekirja hea tahte leppega ühinenud elektrimüüjatest näeb veebilehelt www.avatud2013.ee, kust leiab rohkelt infot elektrituru avanemise kohta.