Teder: Toobali ja Laasi õigusi rikuti

Alates mullu 1. septembrist kehtiva kriminaalmenetluse seadustiku redaktsiooni järgi on riigikogu liikmest kahtlustatava juures läbiotsimiseks vaja üksnes prokuratuuri määrust.

Riigiprokuratuuri poolt õiguskantslerile esitatud saadikupuutumatuse võtmise taotluste aluseks olevas kriminaalasjas on tänavu jaanuaris ja veebruaris läbi otsitud riigikogu liikmetest kahtlustatavate Priit Toobali ja Lauri Laasi kodud, sõiduautod ja tööruum. Prokuratuur ja kaitsepolitseiamet lähtusid läbiotsimiste lubamisel ja läbiviimisel kehtivast seadusest, mis ei nõua riigikogu liikme juures läbiotsimiseks parlamendi eelnevat nõusolekut. Õiguskantsler märgib, et seaduse põhiseadusvastasus ei ole etteheidetav kohtueelsetele menetlejatele.

Mullu oktoobris rõhutas Indrek Teder aastaettekandes riigikogule, et parlamendiliikme puutumatust ja kriminaalmenetluslikku immuniteeti puudutavad muudatused kriminaalmenetluse seadustikus on põhiseadusega vastuolus. Õiguskantsler tegi tänavu 21. märtsil riigikogule ettepaneku viia kriminaalmenetluse seadustik põhiseadusega kooskõlla. Riigikogu nõustus ettepanekuga ja vastav eelnõu on menetluses.

Õiguskantsleri hinnangul on seadus põhiseadusega vastuolus, kuna annab riigikogu asemel õiguskantslerile pädevuse anda lõplik nõusolek või keelduda nõusolekust riigikogu liikme suhtes kriminaalmenetluses mõnede menetlustoimingute tegemiseks. Samuti on seadus põhiseadusega vastuolus, kuna ei näe ette riigikogu eelnevat nõusolekut parlamendiliikme juures läbiotsimiseks.

Õiguskantsler leiab, et riigikogu liikme puutumatus laieneb kõigile kriminaalmenetluse toimingutele, mis saadiku füüsilise vabaduse ja kehalise puutumatuse piiramise ning eraellu ja kodu puutumatusesse intensiivse sekkumise tõttu võivad oluliselt vaba mandaadi teostamist mõjutada. Riigikogu liikme juures läbiotsimine riivab intensiivselt vaba mandaadi seisukohalt olulisi parlamendiliikme põhiõigusi ja -vabadusi. Seega on läbiotsimine hõlmatud riigikogu liikme puutumatusega. Puutumatuse võib aga põhiseadusest tulenevalt ära võtta üksnes riigikogu.

"Riigikogu liikmetest kahtlustatavate Priit Toobali ja Lauri Laasi kodude ja sõiduautode läbiotsimised ilma riigikogu eelneva nõusolekuta on vastuolus põhiseadusega," järeldas Indrek Teder. "Riigikogu liikmete puutumatust on minu hinnangul põhiseadusega vastuolus oleval viisil rikutud, kuigi kehtivat menetlusseadust järgides. Vastuolu põhiseadusega on mõjuv põhjus, mistõttu oleks ettepaneku esitamine riigikogule kahtlustatavate riigikogulaste puutumatuse võtmiseks ja nende suhtes süüdistusakti koostamiseks ilmselgelt põhjendamatu. Riigikogu liikmete põhiseaduses sätestatud puutumatuse kaitseks saan õiguskantslerina üksnes keelduda ettepaneku riigikogule esitamisest," selgitas Teder.

Alates eelmise aasta 1. septembrist kehtiva kriminaalmenetluse seadustiku redaktsiooni järgi ei kontrolli õiguskantsler taotluse saamisel kohtueelse kriminaalmenetluse kui terviku seaduslikkust. Kriminaalmenetluse seadustiku alusel tagastab õiguskantsler taotluse, kui süüdistuse esitamine riigikogu liikmele oleks ilmselgelt põhjendamatu. Õiguskantsler lähtub oma hinnangu andmisel põhiseadusest ja põhiseaduses ettenähtud saadikupuutumatuse põhimõttest.

Riigi peaprokurör Norman Aas pöördus tänavu 7. septembril õiguskantsleri poole kahe taotlusega riigikogule ettepaneku tegemiseks Priit Toobalilt ja Lauri Laasilt saadikupuutumatuse äravõtmiseks ja nende suhtes süüdistusakti koostamiseks. Riigiprokuratuur soovib Toobalile ja Laasile esitada kriminaalsüüdistuse eraviisilisele jälitustegevusele ja sõnumisaladuse rikkumisele kihutamises, kuna nad kallutasid Ivor Onksioni ebaseaduslikult sisenema Hannes Rummi meilikontole ja edastama neile seal olevad e-kirjad.

Samuti soovib riigiprokuratuur esitada Priit Toobalile süüdistuse dokumendi võltsimises ning erakonna majandustegevusele või varale kehtestatud piirangute rikkumises seoses Keskerakonna peasekretärina sularahaannetuste vastuvõtmisega.

Taotluste tagastamise terviktekstiga saab tutvuda õiguskantsleri kodulehel.