Rootsi kinnisvaraturul plingivad jätkuvalt ohutuled

90ndate alguse kinnisvarakrahh Rootsis tõi pankadele suured kahjumid. Just siis sündis täna Põhjala suurim pank Nordea, kui valitsus riigistas raskustes Nordbankeni ja Göta Banki, kuna laenukahjumid sõid ära pankade omakapitali. Taani 2008. aasta kinnisvaraturu krahhis vajasid pangad erakorralist kriisiabi ning 62 panka olid sunnitud uksed sulgema.

Rootsi erineb Taanist selle poolest, et uusarendusi pole linnades nii palju kui oli Taanis, ütles Ekbom.

Korterite hinnad on Rootsis 2000. aastast peaaegu kahekordistunud. Augustis oli hinnatõus aasta baasil 14%, eramajadel 4%.

Läinud aastal aeglustus laenukasv 4,5%-le kümneprotsendiliselt kasvutempolt vahemikus 2004-2008, kuid näitab uuesti kiirenemise märke. Juulis-augustis oli laenukasv aasta baasil 4,8% võrreldes 4,7% mais.

Majapidamiste kasvava laenukoormuse tõttu kaalub S&P Rootsi panganduse riigiriski hinde alandamist tasemelt kaks tasemele kolm. Madalaimat riskitaset näitab kümnepallisel skaalal number 1.

Korrektsiooni korral kannataksid enim Rootsi väikefirmad, mitte niivõrd pangad. Eelkõige saaksid nad löögi tarbimise vähenemisest, mis on täpselt see, mis juhtus Taanis kinnisvaramulli lõhkemise järel.

"Majapidamiste eluasemelaenu kahjumid olid väga väikesed, kuid väikefirmad kannatasid kõvasti," ütles Ekbom.

Sellise kõrge võlataagaga seilab Rootsi S&P analüütiku Sean Cotteni sõnul tundmatutes vetes. 90ndatel ei olnud majapidamiste võlakoormus ligilähedanegi 175%-le kasutada olevast tulust ning sotsiaalne turvavõrk oli toona palju tugevam. Samas olid intressimäärad toona oluliselt kõrgemad, millel oli järsus korrektsioonis oma roll.