Optimistlik plaan: euroraha avaneb 2014. a teises kvartalis

Konkreetsed indikaatorid ja mõõdikud ning rahakasutuseks vastava valdkonna strateegia olemasolu on uues eelarveraamistikus varasemast tähtsamal kohal ja rahastamise tingimuseks. "Seda selleks, et meil tekiks seitse aastat hiljem võimalus öelda, et mingid probleemid on lahendatud punktist A punktini B ja et seda on tehtud ELi toetustega."

Uustali sõnul on Euroopa Komisjon teinud uue eelarvekava rakendusdokumentides ka ettepaneku anda komisjonile varasemast suurem voli raha tagasi nõuda, kui mõni liikmesriik eesmärkide täitmisest väga maha jääb. See on praegu alles Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide vaheliste läbirääkimiste küsimus.

Ning enne peab eelarveraamistik ise Euroopa Parlamendilt lõpliku heakskiidu saama. Läinud nädalal Tallinnas viibinud Euroopa Parlamendi presidendi Martin Schulzi sõnul on see takerdunud liikmesriikide taha, kes on parlamendiga suvel saavutatud kokkuleppest taganenud. Schulz avaldas siiski lootust, et eelarve saab oktoobri lõpu täiskogul parlamendilt heakskiidu.

Kokku on Eestile ELi järgmises, praegu veel lõpliku kinnituseta eelarveraamistikus, struktuuriraha ette nähtud 3,4 miljardit eurot.

Ettevõtjate jaoks on uuel perioodil suurim muutus, et tänaste tagastamatute toetuste asemel suureneb finantsinstrumentide osakaal, millega kasvab ettevõtjate omavastutus ja motivatsioon edu saavutada, ütles rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna nõunik Kadri Tali. See kajastub ka aruandluses, kus edaspidi pole oluline enam niivõrd see, mitu ettevõtet on toetust saanud, vaid mitu uut toodet või teenust ELi struktuurivahendite toel on välja arendatud.

Uuendus on seegi, et uuel perioodil ei pea ettevõtja enam kirjutama erinevatesse meetmetesse ja erinevatesse taotlusvoorudesse erinevaid projekte, vaid pöördub EASi, kus temaga arutatakse läbi ettevõtte äriplaan ja lepitakse kokku, millistele tegevustele millises mahus toetust saab eraldada.

Esialgse hinnangu on eurorahade planeerimisele Eestis andnud ka poliitikauuringute keskus Praxis. Praxise juht Annika Uudelepp tõstis positiivsena esile, et ettevõtlusele kavandatud struktuuriraha on sihitud valdkonda, kus kasv on kõige tõenäolisem, ehk siis eelkõige eksportivatele ettevõtetele. Näha on teadusraha paremat haakuvust majanduse vajadustega ning oluliselt rohkem on ideoloogiat, et eurorahast saadud toetust ei saa ühekordselt ära kasutada. See peab kestvamat tulu tooma.