Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
PISA testi tulemused Rootsile külmaks dušiks
Rootsi on kohkunud eile avaldatud PISA testi tulemustest, kus OECD kõrvutab eri riikide 15aastaste noorte õpivõimekust.
Omal ajal tippu kuulunud Rootsi ei ole enam isegi mitte keskmike seas ning on võrdluse üks suuremaid langejaid. Isegi Eestis on tulemused paremad, rääkimata Aasia riikidest. Eriti kehvad on lood matemaatikaga, mis teeb murelikuks ka Rootsi ettevõtjad, kirjutab tänane Rootsi majandusleht Dagens Industri.
"See on kurb. Et me jätkuvalt võrdluses langeme, on väga tõsine asjade seis. Loomulikult mõjutab see meie konkurentsivõimet," ütles Rootsi ettevõtlusorganisatsiooni Företagarna juht Elisabeth Thand Ringqvist. "Teadmised on järjest olulisemad, kuna töökohad muutuvad järjest keerulisemaks. See on ühe riigi jaoks täiesti baaseeldus, et kool toimiks."
Rootsi haridusminister Jan Björklund pareerib, et testid on teinud noorukid, kes said oma hariduse eelmise valitsuse reformide ja õpikavade järgi. Kuid möönab probleemi ning ilmselt on koolihariduse tase keskseid teemasid Rootsis tuleval aastal toimuvatel valimistel.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Rootsi ettevõtlusorganisatsiooni Svensk Näringsliv haridus- ja arendusvaldkonna juht Tobias Krantz ja hariduspoliitika ekspert Johan Olsson kirjutavad täna lehes, et ressursinappuse kaela ei saa toimuvat ajada – Rootsi on maailma üks kõrgeima maksukoormusega riik ning koolidele eraldatud ressursid on ajavahemikus 2000–12 kasvanud 8%, kulud õpilase kohta on põhikoolis kasvanud 11%.
Eeskujuks tuuakse Soomet, kus õpitulemused on maailmaklassis. Soomes on veel kombeks kodus istuda ja õppida. Soome ise tõstab edutegurina esile oma õpetajate ettevalmistust, mis hoiab taset kõrgel ja meelitab kõrgelt motiveeritud tudengeid õpetajaametit valima. Samuti kiidetakse Soome tugisüsteeme mahajääjate järeleaitamiseks.
Juhtkirjas nendib Dagens Industri, et paljus on probleem ka suhtumises – õppimine pole popp. Ja suur osa noorte ajast läheb arvutimängudele, mis jätab lodevaks ka ihu.