Tallinna korteril buumiaja tipu hinnast puudu 23%

Eluaseme taskukohasust tallinlastele vähendas kolmandas kvartalis hooajalistest teguritest põhjustatud kolmeprotsendiline netopalga langus koos 16protsendilise korterihindade tõusuga.

Kolmandas kvartalis oli Tallinna leibkonna netopalk 54% kõrgem palgatasemest, mida on tarvis, et eluase muutuks taskukohaseks. Vastavat näitajat iseloomustav eluaseme taskukohasuse indeks langes.

Swedbanki peaökonomisti Tõnu Mertsina sõnul mõjus eluaseme taskukohasusele soodsamalt aga eluasemelaenu intressi vähenemine. "Just palga hooajalisest vähenemisest tingituna on kolmandas kvartalis eluaseme taskukohasuse indeksi langus tavapärane. Samas vähenes eluaseme taskukohasus ka aastases võrdluses," märkis ta.

"Kolme Balti riigi pealinnadest oli eluase kolmandas kvartalis kõige taskukohasem Riias. Riias oli netopalk 58% kõrgem palgatasemest, mida on tarvis, et eluase muutuks taskukohaseks. Vilniuse näitaja oli aga kõige madalam, vaid 31%," märkis ta.

"Nagu Tallinnas, alanes eluaseme taskukohasuse indeks ka Riias. Peamiselt mõjutas seda korterihindade kiirem tõus võrreldes palkade tagasihoidliku kasvu ja intressimäärade langusega. Vilniuses eluaseme taskukohasus aga paranes nii palkade tõusu kui korterihindade languse koosmõjul," selgitas Mertsina.

Mertsina sõnul hoiavad kiiresti kasvavad sissetulekud ja madalad laenuintressid kinnisvaraturul aktiivsust. "Eluasemelaenude käive kasvas Eestis kolmandas kvartalis 19%, korteritehingute arv Tallinnas aga 6%. Ettevaates peaks oodatav eluhoonete pakkumise suurenemine korterihindade juba niigi kiiret kasvu aeglustama," lisas ta.

Swedbanki Balti eluaseme taskukohasuse indeksi aluseks on võetud leibkond, kelle sissetulek on võrdne 1,5kordse keskmise netopalgaga ja kes soovib osta 55 m² suurust korterit. Taskukohasuse all on peetud silmas olukorda, kus kinnisvara ostuks võetud 30 aasta pikkuse ja 15% suuruse omafinantseeringuga kodulaenu maksed moodustavad 30% leibkonna netopalgast.