- OMX Baltic0,74%323,32
- OMX Riga−0,51%966,46
- OMX Tallinn1,38%2 279,29
- OMX Vilnius0,13%1 514,23
- S&P 5000,58%7 757,17
- DOW 300,69%52 856,09
- Nasdaq 1,05%26 702,86
- FTSE 1000,19%10 752,88
- Nikkei 2250,85%64 621,24
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,19
- EUR/RUB0,00%92,24
- OMX Baltic0,74%323,32
- OMX Riga−0,51%966,46
- OMX Tallinn1,38%2 279,29
- OMX Vilnius0,13%1 514,23
- S&P 5000,58%7 757,17
- DOW 300,69%52 856,09
- Nasdaq 1,05%26 702,86
- FTSE 1000,19%10 752,88
- Nikkei 2250,85%64 621,24
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,19
- EUR/RUB0,00%92,24
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ligi: eurotsoon on üha enam Eesti nägu
Tänu euroalaga liitumisele on eurotsoon üha enam Eesti nägu, ütles rahandusminister Jürgen Ligi täna Vilniuses toimunud Balti riikide rahandusministri kohtumisel.
Balti riikide rahandusministrid keskendusid Vilniuses toimunud kohtumisel peamiselt euroga liitumisele. Eesti rahandusminister Jürgen Ligi tutvustas oma Balti kolleegidele Eesti ettevalmistusi liitumiseks eurotsooniga ning selle mitmeid positiivseid mõjusid, teatas rahandusministeerium.
„Üks hea tulemus euroga on see, et eurotsoon on üha enam Eesti nägu, seda on näha viimase aja liikumisest suurema fiskaalkontrolli ja tasakaalustatuma majanduse poole,“ ütles Ligi. „Teisalt oleme nüüd oluliste otsuste puhul laua taga ja see arutelu on oluliselt sügavam. Ka Eestil on võimalus debatti mõjutada ning oluliste asjade puhul tuletame end tugevalt meelde.“
Ligi sõnul on üks otsene tulemusliku mõju näide n-ö suure laua taga istumisest Euroopa Stabiilsusmehhanismi (ESM) loomise ajast. „Siis võitlesime Eestile välja parema osaluse võtme kui meil oli EFSFis, sest oli koht, kus oma argumente esitada. Ja see võti on Eestile oluline eelis, mis jääb kestma aastateks ja laieneb hiljem ka Lätile ja Leedule.“
Läti on valmis euroalaga liituma 2014. aastal ning Leedu aasta hiljem. Läti rahandusminister Andris Vilks tutvustas Läti ettevalmistusi euroga liitumisel ning rõhutas teiste riikide toetuse tähtsust.
Umbes 80 protsenti Läti elanikest on teadlikud euroga liitumisest, avalik toetus on tõusnud mulluselt 15 protsendilt tänavu 35-le. „Meie jaoks on see väljakutsete aeg, peame selgitama, mis toimub ka teistes eurotsooni riikides,“ ütles Vilks. „Seetõttu on meie jaoks Eesti eeskuju eriti oluline, sest usaldame nende kogemust, maad ja valitsust ning näeme Eesti edukust. Kasutame Eesti näidet nii palju kui võimalik, sest kui väikeste riikide rahvad nagu eestlased ja soomlased edukalt euroga ühinesid, siis tasub seda ka lätlastel teha.“
Rahandusministrid arutasid ka Balti riikide majandusolukorda ning Euroopa Liidu uue 2014-2020 finantsperioodi raha kasutamise eesmärke. „Olles teel netosaaja staatusest välja, tuleb mõelda ka väljumisstrateegiale ja kasutada euroraha strateegilistelt tähtsateks impulssideks, mille mõju kestab pikaajaliselt,“ rõhutas Ligi.
Leedu rahandusminister Rimantas Šadžius tutvustas Leedu eesmärke tänavu juulist algavaks Euroopa Liidu eesistujamaa ajaks. „Leedu prioriteet on keskenduda finantsstabiilsuse tagamisele, jätkuvale majanduskasvule ja tööhõive parandamisele,“ märkis Šadžius.
Leedu rahandusminister rõhutas ühe eesmärgina ELi Läänemere piirkonna strateegia rakendamise olulisust.
Autor: 1706-aripaev
Hetkel kuum
Hetkel kuum
Podcastid
Kursuse maht 72 akadeemilist tundi (jaotatud 4-le päevale), millest 32 ak h on auditoorne õpe ja 40 ak h iseseisev õpe.
Enimloetud
5
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele